Kimri

Vikipedii-späi
Kimri
Кимры
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 43,216 ristitud
Pind 44 km²
Kimri Кимры
Pämez' Andrei Lukjanov
(tal'vku 2022—)
Telefonkod +7−48 236-xx-xxx
Avtokod 69
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kimri (ven.: Ки́мры) om Venäman lidn da lidnümbrik Tverin agjan suvipäivnouzmas. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Kimrin rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü rajonha).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ivan Grazijan kirjeižes vl 1546 kuti Kimr-žilo (ven.: село Кимра). Se šingotihe kengiden (sapkoiden) tehmižel, pästtihe severz'-se millionid paroid vodes. Vl 1859 luja lämoipalo pani puišt pertištod mantazole, udessaudihe kahtes vodes. Vspäi 1902 raudte ühtenzoitab lidnad Moskvanke, Savölovo-stancii sijadase Volgan oiktal randal, om nimitadud enččen lähižen külän mödhe.

Kimri sai lidnan statusad vn 1917 kezakus. Läz sadad kivišt i puist torgovaništon pertid om kaičenus lidnas.

Kimrin ižandusen päsarakod oma tömašintegimišt, sauvondmaterialiden tehmine (mecan ümbriradmine, bazal'tkuid), kebn tegimišt (koume keng'fabrikad i kaks' trikotažfabrikad), turizm.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Volgan (Ugličun vezivaradim) molembil randoil i sen huran Kimark-ližajogen randoil (ven.: Кимрка (Кимарка), 32 km pitte), istorine keskuz — Volgan hural randal, 219 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Tverihesai om 87 km päivlaskmha orhal vai 101 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Taldom (Moskvan agj) 20 km suvipäivnouzmha i Dubn (Moskvan agj) kümnes kilometras suvipäivlaskmha vai Volgan ülezjogen. Avtotesild ühtenzoitab Volgan randoid vspäi 1978.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Kimri om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' om Irina Balkovaja (uhoku 2020 — tal'vku 2022). Lidnümbrikon Duman ezimez' om Alla Aleksejeva vn 2022 redukuspäi. Edeline Duman ezimez' om Dmitrii Krivčikov (tal'vku 2019 — reduku 2022).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 49 628 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 58..61 tuhad eläjid vll 1973−2001 (61 800 rist. vl 1992). Kaik 45 504 eläjad oli lidnas vl 2017.

Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (1911), Sündun Voznesen'jan jumalanpert' (om letud 1813−1829), phh. Zaharijan i Jelisavetan jumalanpert' Savölovos, kodipühäpert', koume časounäd. Niiden ližaks kaks' päjumalanpertid i jumalanpert' oma pandud mantazole. Baptizman loičendpert' om avaitud.

Kimrin kolledž[2], Kimrin medicinine kolledž[3] i Savölovon kolledž[4] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Kimrin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Kimrin kolledžan sait (kimtech69.ru). (ven.)
  3. Kimrin medkolledžan sait (kmk-69.ru). (ven.)
  4. Savölovon kolledžan sait (сккимры.рф). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Tverin agjan lidnad
Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok