Päivlaskmpol'ne Dvin
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 7,869 ristitud |
| Pind | 12,66 km² |
| |
| Telefonkod | +7−48 265-xx-xxx |
| Avtokod | 69 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Päivlaskmpol'ne Dvin (ven.: За́падная Двина́) om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan suvipäivlaskmas. Se om Päivlaskmpol'žen Dvinan ümbrikon (edel vn 2020 semendkud — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud Päivlaskmpol'ne Dvin-raudtestancijha vl 1900, sijadase «Moskv — Rig»-keskustal. Nimitihe stancijad jogen mödhe, se sai radnikžilon statusad vl 1927. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1937 1. päiväl tal'vkud. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil lühüdaks aigaks (3. sügüz'ku 1941 — 9. viluku 1942), oli muretud lujas sodategendoiden jäl'ghe, no udessündutihe teravas ezmaižil sodanjäl'ghižil vozil.
Päivlaskmpol'ne Dvin-lidn šingotase mecan ümbriradmižel[1] da turizmal, mugažo maidtegim radab vspäi 2010. Ende radoiba pölvhanümbriradai tegim (vhesai 1998) i argvoin da saguden tegim (lopi radod vl 1994).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase ümbrikon pohjoižpäivnouzmas, Päivlaskmaižen Dvinan randal (se-žo Daugav alajoksmuses), Valdai-ülüden suvipäivlaskmas, 185 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Tverihesai om läz 250 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Lähembaižed lidnad oma Nelidovo 50 km päivnouzmha raudtel vai avtol, Toropec 38 km lodeheze orhal i Andreapol' 50 km pohjoižhe avtotedme, järed lidn — Velikije Luki 100 km päivlaskmha «Baltii»-trassadme (M9).
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Päivlaskmpol'ne Dvin oli lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Edeline lidnan pämez' oli Aleksandr Borovkov vn 2013 sügüz'kuspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 845 ristitud, rajonan koume videndest, vn 2021 — 7 869 ristitud. Kaik 8 249 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11 556 eläjad vl 1989.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[2] oma avaitud lidnas: Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (letihe vll 2004−2008) i koume časounäd (oma saudud 2000-nzil vozil).
Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell' nimitadud päivkodid, kaks' keskškolad (nomer 1 i 2), lapsiden sädamižen pert', čomamahtoiden škol, «Dvina»-sportklub (edel 2011. vot lapsiden da norišton sportškol). Päivlaskmpol'žen Dvinan tehnologine kolledž I.A. Kovalövan nimed[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Punümbriradajan tegimen sait (Päivlaskmpol'ne Dvin, doz-dvina.ru). (ven.)
- ↑ Päivlaskmpol'žen Dvinan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Päivlaskmpol'žen Dvinan tehnologižen kolledžan sait (zdcolledge.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan da sen ümbrikon tobmuden sait (zapdvina.ru). (ven.)
- Lidnümbrikon informacine sait (Avangard-lehtez, avangard-zdv.ru). (ven.)
 |
Päivlaskmpol'ne Dvin Vikiaitas |
| Tverin agjan lidnad | ||
| Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok | ||