Lipeck

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Lipeck
Липецк
 Lidnanznam
Coat of Arms of Lipetsk (Lipetsk oblast).png
 Flag
Flag of Lipetsk.png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2016) 510 020 ristitud
Pind 330,15 km²
LipeckЛипецк
Pämez' Sergei Ivanov (2 015-)
Telefonkod +7-4 742-xxx-xxx
Avtokod 48
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lidnan pozicine kart.

Lipeck (ven.: Липецк [ˈlʲipʲɪtsk]) om lidn Venämas. Se om Lipeckan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ezmäine eländpunkt-lidnuz mainitase vl 1283 aigkirjoiš, se oli pandud mantazole vl 1284 mongoliž-tatarižil sodavägil. Nügüdläižen lidnan aluz om pandud vl 1703. Se om lidnan statusanke vspäi 1779. Vl 1954 sädihe Lipeckan agjad, lidn tegihe sen keskuseks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase agjan päivnouzmas, Voronež-jogen randoil. Pertišton fartaliden enambuz om jogen korktal oiktal randal (lidnan pohjoine), keskusen korktuz om 160 m valdmeren pindan päl. Järed metallurgine tegim sijadase madalal hural jogirandal, lidnan suves. Matkad Moskvhasai om 428 km lodeheze. Lähembaižed sured lidnad oma Tambov 133 km päivnouzmha, Voronež 120 km suvhe i Jelec 78 km päivlaskmha.

Lipeck jagase 4 territorialižhe ümbrikho: Hurarandaline, Oigedrandaline, Oktäbrin ümbrik i Nevondkundaline. Matiran vezivaradim (vspäi 1976, 45 km²) sijadase päivnouzmha lidnan röunan taga Matir-jogel (ven. Матыра), sen 10-kilometrižen damban üläh om lidnan ümbärten palaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1999 — 521,6 tuh. eläjid. Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 508 887  ristitud.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Raudan metallurgii, sauvondmaterialiden i koditehnikan tehmine da sömtegimišt oma ižandusen päsarakoikš.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Avtoümbärte i päraudtestancii oma lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline Lipeck-lendimport (LPK / ЛИП) sijadase 15 km lodeheze lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas passažorreisid Venämadme (Moskv, Piter, Jekaterinburg, Soči).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Lipeckan agjan lidnad
Čapligin | Dankov | Gräzi | Jelec | Lebedän' | Lipeck | Zadonsk | Usman'


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež