Lipeck

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Lipeck
Липецк
 Lidnanznam
Coat of Arms of Lipetsk (Lipetsk oblast).png
 Flag
Flag of Lipetsk.png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2016) 510 020 ristitud
Pind 330,15 km²
LipeckЛипецк
Pämez' Sergei Ivanov (2 015-)
Telefonkod +7-4 742-xxx-xxx
Avtokod 48
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lidnan pozicine kart.

Lipeck (ven.: Липецк [ˈlʲipʲɪtsk]) om lidn Venämas. Se om Lipeckan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ezmäine eländpunkt-lidnuz mainitase vl 1283 aigkirjoiš, se oli pandud mantazole vl 1284 mongoliž-tatarižil sodavägil. Nügüdläižen lidnan aluz om pandud vl 1703. Se om lidnan statusanke vspäi 1779. Vl 1954 sädihe Lipeckan agjad, lidn tegihe sen keskuseks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase agjan päivnouzmas, Voronež-jogen randoil. Pertišton fartaliden enambuz om jogen korktal oiktal randal (lidnan pohjoine), keskusen korktuz om 160 m valdmeren pindan päl. Järed metallurgine tegim sijadase madalal hural jogirandal, lidnan suves. Matkad Moskvhasai om 428 km lodeheze. Lähembaižed sured lidnad oma Tambov 133 km päivnouzmha, Voronež 120 km suvhe i Jelec 78 km päivlaskmha.

Lipeck jagase 4 territorialižhe ümbrikho: Hurarandaline, Oigedrandaline, Oktäbrin ümbrik i Nevondkundaline. Matiran vezivaradim (vspäi 1976, 45 km²) sijadase päivnouzmha lidnan röunan taga Matir-jogel (ven. Матыра), sen 10-kilometrižen damban üläh om lidnan ümbärten palaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1999 — 521,6 tuh. eläjid. Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 508 887  ristitud.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Raudan metallurgii, sauvondmaterialiden i koditehnikan tehmine da sömtegimišt oma ižandusen päsarakoikš.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Avtoümbärte i päraudtestancii oma lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline Lipeck-lendimport (LPK / ЛИП) sijadase 15 km lodeheze lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas passažorreisid Venämadme (Moskv, Piter, Jekaterinburg, Soči).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Lipeckan agjan lidnad
Čapligin | Dankov | Gräzi | Jelec | Lebedän' | Lipeck | Zadonsk | Usman'


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež