Lipeck

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lipeck
Липецк
 Lidnanznam
Coat of Arms of Lipetsk (Lipetsk oblast).png
 Flag
Flag of Lipetsk.png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2019) 509 420 ristitud
Pind 330,15 km²
Lipeck Липецк
Pämez' Jevgenija Uvarkina
(sulaku 2 019—)
Telefonkod +7-4 742-xxx-xxx
Avtokod 48
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lidnan pozicine kart.

Lipeck (ven.: Липецк [ˈlʲipʲɪtsk]) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Lipeckan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ezmäine eländpunkt-lidnuz mainitase vl 1283 aigkirjoiš, se oli pandud mantazole vl 1284 mongoliž-tatarižil sodavägil. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1703. Se sai lidnan statusad vl 1779. Vl 1954 sädihe Lipeckan agjad, lidn kändihe sen keskuseks.

Lipeckan ižandusen päsarakod oma täuden ciklan raudan metallurgii, sauvondmaterialiden pästand (cement, savič, raudbetontegesed), koditehnikan tehmine («Ariston»- i «Indesit»-torguindznamad), sömtegimišt (maidkombinat, leibtegesiden edheotand, südäiveziden tegim), severz'-se himižid edheotandoid i omblendfabrikad, ujelimšassiden tegim sodatehnikan täht.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase agjan päivnouzmas, Voronež-jogen randoil. Jogi jagab lidnad läz poleti pohjoižpäivnouzmaspäi suvipäivlaskmha. Pertišton fartaliden enambuz om jogen korktal oiktal randal (lidnan pohjoine), keskusen korktuz om 160 m valdmeren pindan päl. Järed metallurgine tegim sijadase madalal hural jogirandal, lidnan suves. Matiran vezivaradim (ven.: Матырское водохранилище 45 km² pindal) sijadase päivnouzmha ani lidnan röunan taga Matir-jogel (ven. Матыра) vspäi 1976, sen 10-kilometrižen damban üläh om lidnan ümbärten palaks. Matkad Moskvhasai om 373 km lodeheze-pohjoižhe orhal, 428 km «Don»-avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Gräzi 2 km suvipäivnouzmha. Lähembaižed sured lidnad (avtoteidme) oma Tambov 133 km päivnouzmha, Voronež 120 km suvhe i Jelec 78 km päivlaskmha.

Lipeck om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase nelläks territorialižeks ümbrikoks: Hurarandaline, Oigedrandaline, Oktäbrin ümbrik i Nevondkundaline.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 66 644 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 508 887  ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 521 600 eläjad vl 1999. Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Raštvoiden päjumalanpert', kaks'kümne jumalanpertid, koume časounäd, gimnazii i Jumalanmaman Emäganpäivän mez'jumalankodi[1] oma olmas lidnas, mugažo protestantizman kaks' pühäpertid i islaman loičendpert'.

Rahvahad (2010): venälaižed — 96,6%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,4%.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Avtoümbärte i Lipeck-päraudtestancii oma olmas lidnas. Toižed raudtestancijad oma Čugun-1, Čugun-2, Kazink, i 265. km-platform. Kaks' avtostancijad: Lipeck (Oigedrandaližes rajonas, päivlaskmha keskusespäi) i Sokol (ühtenzoittud Čugun-1-raudtestancijanke).

Rahvahidenkeskeine civiline Lipeck-lendimport (LPK / ЛИП, 79,5 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 15 km lodeheze lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas passažorreisid Venämadme (Moskv, Piter, Jekaterinburg, Soči).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Lipeckan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Lipeckan agjan lidnad
Čapligin | Dankov | Gräzi | Jelec | Lebedän' | Lipeck | Zadonsk | Usman'


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež