Lipeck

Lipeck
Липецк
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	485,260 ristitud
Pind	330,15 km²
Pämez'	Jevgenija Uvarkina; (sulaku 2019—)
Telefonkod	+7−4742-xxx-xxx
Avtokod	48
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Lipeck (ven.: Липецк [ˈlʲipʲɪtsk]) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Lipeckan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Ezmäine eländpunkt-lidnuz mainitase vl 1283 aigkirjoiš, se oli pandud mantazole vl 1284 mongoliž-tatarižil sodavägil. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1703. Se sai lidnan statusad vl 1779. Vl 1954 sädihe Lipeckan agjad, lidn kändihe sen keskuseks.

Lipeckan ižandusen päsarakod oma täuden ciklan raudan metallurgii, sauvondmaterialiden pästand (cement, savič, raudbetontegesed), koditehnikan tehmine («Ariston»- i «Indesit»-torguindznamad), sömtegimišt (maidkombinat, leibtegesiden edheotand, südäiveziden tegim), severz'-se himižid edheotandoid i omblendfabrikad, ujelimšassiden tegim sodatehnikan täht.

Geografijan andmused

Lidn sijadase agjan päivnouzmas, Voronež-jogen randoil. Jogi jagab lidnad läz poleti pohjoižpäivnouzmaspäi suvipäivlaskmha. Pertišton fartaliden enambuz om jogen korktal oiktal randal (lidnan pohjoine), keskusen korktuz om 160 m valdmeren pindan päl. Järed metallurgine tegim sijadase madalal hural jogirandal, lidnan suves. Matiran vezivaradim (ven.: Матырское водохранилище 45 km² pindal) sijadase päivnouzmha ani lidnan röunan taga Matir-jogel (ven. Матыра) vspäi 1976, sen kümnekilometrižen damban üläh om lidnan ümbärten palaks.

Matkad Moskvhasai om 373 km lodeheze-pohjoižhe orhal, 428 km «Don»-avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Gräzi kahtes kilometras suvipäivnouzmha. Lähembaižed sured lidnad (avtoteidme) oma Tambov 133 km päivnouzmha, Voronež 120 km suvhe i Jelec 78 km päivlaskmha.

Klimat om ven kontinentaline, Atlantižen valdmeren valatoitusenke. Voden keskmäine lämuz om +5,6 C°, kezakun-elokun +17,9..+19,5 C°, tal'vkun-uhokun −6,1..−9,7 C°. Paneb sadegid 567 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (62..71 mm kus), vähemba vilukus-sulakus (30..38 mm kus).

Tobmuz

Lipeck om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Se jagase nelläks territorialižeks ümbrikoks: Hurarandaline, Oigedrandaline, Oktäbrin ümbrik i Nevondkundaline.

Eläjad

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 66 644 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 508 887 ristitud, vn 2021 — 496 403 ristitud. Kaik 510 439 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 521 600 eläjad vl 1999.

Rahvahad (2010): venälaižed — 96,6 %, ukrainalaižed — 1,0 %, toižed rahvahad — 2,4 %.

Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Raštvoiden päjumalanpert', kaks'kümne jumalanpertid, koume časounäd, gimnazii i Jumalanmaman Emäganpäivän mez'jumalankodi^[1] oma kaičenus i saudud lidnas. Mugažo protestantizman kaks' pühäpertid i islaman loičendpert' oma avaitud.

Transport

Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.

Avtoümbärte i Lipeck-päraudtestancii oma saudud lidnas. Toižed raudtestancijad oma Čugun-1, Čugun-2, Kazink, i 265. km-platform. Kaks' avtostancijad: Lipeck (Oigedrandaližes rajonas, päivlaskmha keskusespäi) i Sokol (ühtenzoittud Čugun-1-raudtestancijanke).

Rahvahidenkeskeine civiline Lipeck-lendimport (LPK / ЛИП / UUOL, 79,5 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 15 km lodeheze lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas passažorreisid Venämadme (Moskv, Piter, Jekaterinburg, Soči).

Galerei

Lipeck-lidnan Duman sauvuz (2017)
Voronež-jogi Lipeckas (2019. voz' vai sen aigemba)
Raštvoiden kafedraline päjumalanpert', vn 2021 nägu
Novolipeckan metallurgižen kombinatan administrativine sauvuz vl 2007
«Lipeckcement»-tegim vl 2007
Lipeckan valdkundaline tehnine universitet, päkorpus (2014)
Lipeckan dramteatr L.N. Tolstoin nimed (2020)
Muštnik Petr I-imperatorale (2011)
Avtovagzal vl 2009
Lipeck-päraudtestancijan sauvuz (2019. voz' vai sen aigemba)

Homaičendad

↑ Lipeckan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused

Lipeck Vikiaitas

	Lipeckan agjan lidnad
	Čapligin \| Dankov \| Gräzi \| Jelec \| Lebedän' \| Lipeck \| Zadonsk \| Usman'

	Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
	Abakan \| Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ol \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnogorsk \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskv \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' (de fakto) \| Sevastopol' (de fakto) \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Uz'lidn \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Uf \| Ulan Ude \| Ul'janovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež

[1] Lipeckan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[1]