Penz

Vikipedii
Penz
Пенза
 Lidnanznam
Coat of Arms of Penza (Penza oblast) (2001).png
 Flag
Flag of Penza.png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 509,513 ristitud
Pind 304,56 km²
Penz Пенза
Pämez' Vladimir Mutovkin
(sügüz'ku 2019—)
Telefonkod +7−8412-xxx-xxx
Avtokod 58
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Penzan rajonad:
     Raudten rajon      Leninan rajon      Oktäbrin rajon      Pervomaiskii-rajon

Penz (ven.: Пе́нза) om lidn da lidnümbrik i raudtesol'm Venäman päivlaskmas. Se om Penzan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1663 kuti Penz-lidnuz Venäman röunal, mainitase lidnan statusanke kerdalaz. Om nimitadud penen Penz-jogen mödhe (ven.: Пенза 78 km pitte, Suran hura ližajogi). Vozil 1796−1928 oli Penzan gubernijan pälidnaks. Vspäi 1850 bumagfabrik radab. Vn 1858 lämoipalo pani mantazole pol'lidnad, sil-žo vodel kaugedraudanvalamižtegim radaškanzi. Vl 1874 raudte tuli lidnha. Toižen mail'man sodan aigan evakuiruidud tegimed NSTÜ:n päivlaskmaspäi zavodiba industrijan heredad ližadust.

Penz šingotase erazvuiččel mašinansauvomižel (kompressorad, torvarmatur, kosmižen i himižen sarakon täht), teraztorviden pästandal, elektronikan i ladimiden edheotandoil, zelläntegimel, bumagfabrikal (bumag-aluz), sömtegimištol (liha- i maidproduktad, konditerine fabrik).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Sur-jogen molembil randoil (ven.: Сура, Volgan oiged ližajogi), 134..280 m korktusil, 174 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 629 km lodeheze avtotedme. Zarečnii-SATÜ röunatab lidnanke päivnouzmas. Suran vezivaradim (vspäi 1979, 110 km²) om ülezjogen, ani suvipäivnouzmha lidnaspäi.

Penz jagase nelläks (vspäi 1979) lidnrajonaks. Ičeze administracii om kaikuččes, no ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 517 311 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 552 tuhad eläjid vozil 1992−1993.

Enamba mi 30 religijan aluzkundad oma lidnas: ortodoksižen hristanuskondan 25 pühäpertid, sidä kesken päjumalanpert' i jumalankodikund, katoline tulend, islaman pämečet', judaizman pühäpert'.

Professionaližen opendusen aluzkundad: viž valdkundališt universitetad, kümne üläopendusen aluzkundoiden filialad (ühesa — Moskv, üks' — Alauz'lidn), keskopendusen 15 kolledžad.

Edeline lidnan pämez' om Nikolai Taktarov (eloku 2018 — sügüz'ku 2019).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. «Moskv — Čeläbinsk»-mante (M5, «Ural») ümbärdab lidnfartaloid pohjoižespäi. Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lähižidenke lidnoidenke.

Federaline civiline Penz-lendimport V.G. Belinskijan nimed[1] (PEZ / ПНА / UWPP, 216 tuh. passažiroid vl 2021) sijadase ühesas kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Moskvha, om sezonižid reisid Sočihe i Simferopolihe.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Mihail Lermontov (1812−1841) — oli venälaine kirjutai da runokirjutai.
  • Jegor Krid (sünd. 1994) — venälaine pajatai.
  • Timur Rodrigez (Timur Kerimov) (sünd. 1979) — azerbaidžanlaine mez', Venäman pajatai, TV-vedai, akt'or.
  • Pavel Volä (sünd. 1978) — venälaine akt'or, jumorist.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Penzan lendimportan sait (airport58.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Penzan agjan lidnad
Alalomov | Belinskii | Gorodišče | Kamenk | Kuzneck | Nikol'sk | Penz | Serdobsk | Spassk | Sursk | Zarečnii


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež