Penz

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Penz
Пенза
 Lidnanznam
Coat of Arms of Penza (Penza oblast) (2001).png
 Flag
Flag of Penza.png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 509,513 ristitud
Pind 304,56 km²
Penz Пенза
Pämez' Vladimir Mutovkin
(sügüz'ku 2019—)
Telefonkod +7−8412-xxx-xxx
Avtokod 58
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Penzan rajonad:
     Raudten rajon      Leninan rajon      Oktäbrin rajon      Pervomaiskii-rajon

Penz (ven.: Пе́нза) om lidn da lidnümbrik i raudtesol'm Venäman päivlaskmas. Se om Penzan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1663 kuti Penz-lidnuz Venäman röunal, mainitase lidnan statusanke kerdalaz. Om nimitadud penen Penz-jogen mödhe (ven.: Пенза 78 km pitte, Suran hura ližajogi). Vozil 1796−1928 oli Penzan gubernijan pälidnaks. Vspäi 1850 bumagfabrik radab. Vn 1858 lämoipalo pani mantazole pol'lidnad, sil-žo vodel kaugedraudanvalamižtegim radaškanzi. Vl 1874 raudte tuli lidnha. Toižen mail'man sodan aigan evakuiruidud tegimed NSTÜ:n päivlaskmaspäi zavodiba industrijan heredad ližadust.

Penz šingotase erazvuiččel mašinansauvomižel (kompressorad, torvarmatur, kosmižen i himižen sarakon täht), teraztorviden pästandal, elektronikan i ladimiden edheotandoil, zelläntegimel, bumagfabrikal (bumag-aluz), sömtegimištol (liha- i maidproduktad, konditerine fabrik).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Sur-jogen molembil randoil (ven.: Сура, Volgan oiged ližajogi), 134..280 m korktusil, 174 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 629 km lodeheze avtotedme. Zarečnii-SATÜ röunatab lidnanke päivnouzmas. Suran vezivaradim (vspäi 1979, 110 km²) om ülezjogen, ani suvipäivnouzmha lidnaspäi.

Penz jagase nelläks (vspäi 1979) lidnrajonaks. Ičeze administracii om kaikuččes, no ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 517 311 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 552 tuhad eläjid vozil 1992−1993.

Enamba mi 30 religijan aluzkundad oma lidnas: ortodoksižen hristanuskondan 25 pühäpertid, sidä kesken päjumalanpert' i jumalankodikund, katoline tulend, islaman pämečet', judaizman pühäpert'.

Professionaližen opendusen aluzkundad: viž valdkundališt universitetad, kümne üläopendusen aluzkundoiden filialad (ühesa — Moskv, üks' — Alauz'lidn), keskopendusen 15 kolledžad.

Edeline lidnan pämez' om Nikolai Taktarov (eloku 2018 — sügüz'ku 2019).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. «Moskv — Čeläbinsk»-mante (M5, «Ural») ümbärdab lidnfartaloid pohjoižespäi. Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lähižidenke lidnoidenke.

Federaline civiline Penz-lendimport V.G. Belinskijan nimed[1] (PEZ / ПНА / UWPP, 216 tuh. passažiroid vl 2021) sijadase ühesas kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Moskvha, om sezonižid reisid Sočihe i Simferopolihe.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Mihail Lermontov (1812−1841) — oli venälaine kirjutai da runokirjutai.
  • Jegor Krid (sünd. 1994) — venälaine pajatai.
  • Timur Rodrigez (Timur Kerimov) (sünd. 1979) — azerbaidžanlaine mez', Venäman pajatai, TV-vedai, akt'or.
  • Pavel Volä (sünd. 1978) — venälaine akt'or, jumorist.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Penzan lendimportan sait (airport58.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Penzan agjan lidnad
Alalomov | Belinskii | Gorodišče | Kamenk | Kuzneck | Nikol'sk | Penz | Serdobsk | Spassk | Sursk | Zarečnii


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež