Kuzneck

Vikipedii-späi
Kuzneck
Кузнецк
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 80,497 ristitud
Pind 42,08 km²
Kuzneck Кузнецк
Pämez' Sergei Laptev
(sügüz'ku 2019—)
Telefonkod +7−84 157-xx-xxx
Avtokod 58
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kuzneck (ven.: Кузне́цк, tot.: Кузнецк / Күзнәй) om Venäman lidn da lidnümbrik Penzan agjan päivnouzmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Kuzneckan rajonan administrativižeks keskuseks.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud Petr I-carin Vasilii Nariškin-abunikal vl 1699 kuti Trujovo-Voskresenskoje, sid' Nariškino-žilo. Šingotihe käziradoil i jarmankoil. Se sai makundan lidnan oficiališt statusad nügüdläiženke nimenke Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe vn 1780 kül'mkus. Vl 1874 raudte läbiti lidnad.

Kuzneck šingotase mašinansauvomižel (cisternad i mašiništon palad nozoltadud gazan täht), sömtegimištol (leibänkombinat, vintegim), nahktegimel i omblendfabrikal.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Trujov-jogen hural randal tobjimalaz (ven.: Труёв 63 km pitte, Suran üläjoksmusen hura ližajogi), 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Penzhasai om 106 km päivlaskmha orhal, 123 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Sursk i Gorodišče 61 km päivlaskmha orhal, 76 km avtotedme vai raudtedme. «Penz — Sizran'»-avtote mäneb lidnadme. «Penz — Sizran'»-raudte läbitab lidnad. Kuzneck-raudtestancii radab lidnan keskuzpalas.

Kuzneck om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 37 842 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 88 839 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 101 tuhad eläjid vll 1993−1994.

Rahvahad (2010): venälaižed — 84,7%, totarlaižed — 9,2%, mordvinalaižed — 2,2%, toižed rahvahad — 3,9%.

Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Voznesenjan kafedraline päjumalanpert'[1] (1842−1856), viž jumalanpertid, časoun', kaks' vauktustuzkeskust, vanhuskolaižiden loičendpert', protestantizman kaks' jumalanpertid, islaman pühäpert' i medrese ratas lidnas.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Kuzneckan medicinine, muzikaline, äiprofil'ne[2], pedagogine i elektrotehnikan kolledžad, Kuzneckan informacijan da ohjandusen tehnologijoiden institut[3] (Penzan valdkundaližen universitetan filial).

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Kuzneckan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Kuzneckan äiprofil'žen kolledžan sait (mcollege.ru). (ven.)
  3. Kuzneckan informacijan da ohjandusen tehnologijoiden institutan sait (kiiut.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Penzan agjan lidnad
Alalomov | Belinskii | Gorodišče | Kamenk | Kuzneck | Nikol'sk | Penz | Serdobsk | Spassk | Sursk | Zarečnii