Penzan agj

Vikipedii-späi
Penzan agj
Пензенская область
Penzan agjan flag Penzan agjan znam
Penzan agjan flag Penzan agjan znam
Pälidn Penz
Pind

- Ühtes
- saum vezid (%).

56-nz'

43,352 km²
0,97

Eläjiden lugu

- Kaik
- Sageduz

35-nz'

1,331,655 ristitud (2018)
30,72 rist./km²

Regionaline KSP

- Kaik, nügüdläižiš arvoiš
- Ühtele hengele

53-nz'

338,6 mlrd rub. (2016)
251,7 tuh. rub.

Federaline ümbrik Volgaveren
Venäman ekonomine region Volganrandaline
Valdkundkel' (-keled) venäkel'
Gubernator Ivan Belozercev
Ohjastusen ezimez' hän-žo
Käskusenandajan Suiman ezimez' Valerii Lidin
Gimn Penzan agjan gimn
Avtokod 58
Aigvöd UTC+3 (MSK+0)

Penzan agj (ven.: Пензенская область) om Venälaižen Federacijan subjekt.

Se mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.

Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Penz.

Keled[vajehta | vajehtada tekst]

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Penzan agj om olmas vs 1939 uhokun 4. päiväspäi.

Penzan agjan Päkäskuz[1] om vahvištadud vn 1996 10. päiväl sügüz'kud Käskusenandajan Suiman ühtnijoil, allekirjutadud agjan Administracijan pämehel sil-žo päiväl da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Penzan agjan reljefan kart.

Agjal om röunoid Ul'janovskan agjanke päivnouzmas, Saratovan agjanke suves, Tambovan agjanke päivlaskmas, Räzanin agjanke lodehes, Mordovijan Tazovaldkundanke pohjoižes. Penzan agj om mererandatoi.

Pind om 43 352 km², sidä kesken mec otab territorijan videndest. Kaikiš pidembad oma Suranjogi da Mokšanjogi, ned mülüdas Volgan oigedpol'žhe basseinha. Päivlaskmaižed da suvipäivlaskmaižed joged mülüdas Donan basseinha. Kaikiš suremb ratud vezišt om Suran vezivaradim.

Kaikiš korktemb čokkoim om Hvalinskan kukkazsel'gan nimetoi taho (342 m).

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz +19,9 C°, uhokun — −9,3 C°, voden keskmäine lämuz +5,2 C°. Paneb sadegid 450..500 mm vodes tobjimalaz, no voib olda 350..775 mm röunoiš.

Londuseližed varad oma kivivoi, turbaz, titan, cirkonii, sauvondmaterialad (letked, saved, mouckivi, sauvondgips), mineraližed mujud, fosforitad, reskvezi.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Agjan Käskusenandajan Suiman ištundsija Penzas.

Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Ivan Belozercev radab gubernatoran vs 2015 semendkun 25. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile.

Penzan agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 36 ezitajad videks vodeks. Valerii Lidin radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2015 elokun 11. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Penzan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, departamentad, ohjandused da komitetad alištudas Ohjastusele.

Vn 2015 13. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (86,04% änid). Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2012 14. päiväl redukud.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 386 186 ristitud[2]. Lidnalaižen ristitišton pala om 68,5% (2018).

Kaik om üks'toštkümne lidnad agjas da 16 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid, surembaspäi penembha) oma Kuzneck da Zarečnii (Penzan kaimdailidn). Vl 2017 kaik om 10 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 84,1%, totarlaižed — 6,2%, mordvinalaižed — 4,0%, ukrainalaižed — 0,6%, čuvašalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 3,1%.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Penzan agjan Päkäskusen tekst. — Constitution.garant.ru. (ven.)
  2. Venäman kaikenaigaine ristitišt vl 2010. — Rosstat (gks.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]


Penzan agjan lidnad
Alalomov | Belinskii | Gorodišče | Kamenk | Kuzneck | Nikol'sk | Penz | Serdobsk | Spassk | Sursk | Zarečnii