Belinskii (lidn)
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2020) | 7,522 ristitud |
Pind | 8,33 km² |
![]() | |
Pämez' | Vadim Samoilin (semendku 2018—) |
Telefonkod | +7−84 153-xx-xxx |
Avtokod | 58 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Belinskii (ven.: Бели́нский, erz.: Белинской ош) om Venäman lidn da lidnankund Penzan agjan päivlaskmas. Se om Belinskijan rajonan administrativine keskuz.
Istorii[vajehta | vajehtada lähte]
Eländpunktan aluz om pandud 18. voz'sadan augotišes kuti Nikol'skoje-žilo (ven.: село Никольское) vai Pen' Čenbar (ven. Малый Ченбар). Žilo mainitase ezmäižen kerdan vn 1723 valdkundmaksoiden revizijas. Se sai makundan lidnan statusad vl 1780 Čembar-nimitusenke (ven.: Чемба́р), nimitihe jogiden mödhe. Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1948 17. päiväl semendkud literaturan Vissarion Belinskii-arvostelijan da publicistan (1811−1848) muštoks, hänen laps'aig (1816−1829) mäni neciš lidnas.
Belinskii šingotase elektronikan komponentoiden «Kermet»-tegimel i sömkombinatal. Venämalaižen literaturan abutuzfond radaškanzi lidnas vl 2008.
Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]
Lidn sijadase Pen' Čembar-jogen (ven.: Малый Чембар 33 km pitte) oiktal randal tobjimalaz, Sur' Čembar- i Pen' Čembar-jogiden ühthejoksmusenno (Donan hurapol'ne bassein), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Penzhasai om 109 km päivnouzmha orhal vai 127 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Kamenk (raudtestancii) 49 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 55 km avtotedme, i Kirsanov (Tambovan agj, raudtestancii) 58 km suvipäivlaskmha orhal vai 83 km avtotedme. «Penz — Tambov»-avtote ümbärdab lidnad ühtes kilometras pohjoižespäi.
Belinskii om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 8,33 km².
Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 6 006 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 565 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba vai läz 9 tuhad eläjid vll 1989−2009 (9 700 rist. vll 2000−2001).
Rahvahad (2010): venälaižed — 87,1%, mordvinalaižed — 9,5%, totarlaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,1%.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[1] oma olmas lidnas: jumalanpert' i časoun'.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kamenkan tehmižtehnologijoiden da edheotaikundan tehnikum, sen Belinskijan filial[2].
Galerei[vajehta | vajehtada lähte]
-
Muštnik Belinskijan oiktastuseks
-
Belinskijan pert'-muzei
(2018) -
Lidnan kirjišt i Vladimir Leninan muštnik
(2018)
Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]
- ↑ Belinskii-lidnan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Kamenkan tehmižtehnologijoiden da edheotaikundan tehnikum, sen Belinskijan filialan sait (bfktptp.esy.es). (ven.)
Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]
![]() |
Belinskii (lidn) Vikiaitas |
Penzan agjan lidnad | ||
Alalomov | Belinskii | Gorodišče | Kamenk | Kuzneck | Nikol'sk | Penz | Serdobsk | Spassk | Sursk | Zarečnii | ||