Tambov

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Tambov
Тамбов
 Lidnanznam
Coat of Arms of Tambov (2008).svg
 Flag
Flag of Tambov (Tambov oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 290 365 ristitud
Pind 96,58 km²
Tambov Тамбов
Pämez' Sergei Čebotaröv (2 017—)
Telefonkod +7-4 752-xxx-xxx
Avtokod 68
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Tambovan administrativižed rajonad:
     Leninan rajon      Oktäbrin rajon      Nevondkundaline rajon

Tambov (ven.: Тамбов) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Tambovan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Tambovan rajonan tobmuden aluzkundoiden keskuseks.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1636 kuti Tambov-kaičendlidnuz Venäman suviröunal. Se sai lidnan statusad vl 1719. Vspäi 1796 tegihe Tambovan gubernijan keskuzlidnaks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn seižub Cnanjogen hural randal, 130 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 420 km lodeheze orhal. Lähembaine järed lidn om Lipeck 130 km päivlaskmha avtotedme.

Tambov jagase 3 administrativižhe ümbrikho. Kaik 18 territoriališt nevondkundad om lidnas. Se om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos. Kotovsk om suvipäivnouzmaine kaimdailidn.

Eläjad da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 280 161 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1997 — 318 tuhad eläjid.

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaks' avtostancijad om olmas: «Tambov» i «Pohjoine». Tambov I-päraudtestancii om saudud vl 1868. Avtote ümbärdab lidnad. Tatanmaine civiline Tambov (Donskoje)-lendimport (TBW / ТМБ) sijadase 10 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi Donskoje-žilos, tehtas reisid Moskvha i Piterihe, om sezonreisid Sočihe.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Tambovan agjan lidnad
Kirsanov | Kotovsk | Mičurinsk | Moršansk | Rasskazovo | Žerdevk | Tambov | Uvarovo


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.