Tambov

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Tambov
Тамбов
 Lidnanznam
Coat of Arms of Tambov (2008).svg
 Flag
Flag of Tambov (Tambov oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 290 365 ristitud
Pind 96,58 km²
TambovТамбов
Pämez' Sergei Čebotaröv (2 017—)
Telefonkod +7-4 752-xxx-xxx
Avtokod 68
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Tambovan administrativižed rajonad:
     Leninan rajon      Oktäbrin rajon      Nevondkundaline rajon

Tambov (ven.: Тамбов) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Tambovan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Tambovan rajonan tobmuden aluzkundoiden keskuseks.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1636 kuti Tambov-kaičendlidnuz Venäman suviröunal. Se sai lidnan statusad vl 1719. Vspäi 1796 tegihe Tambovan gubernijan keskuzlidnaks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn seižub Cnanjogen hural randal, 130 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 420 km lodeheze orhal. Lähembaine järed lidn om Lipeck 130 km päivlaskmha avtotedme.

Tambov jagase 3 administrativižhe ümbrikho. Kaik 18 territoriališt nevondkundad om lidnas. Se om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos. Kotovsk om suvipäivnouzmaine kaimdailidn.

Eläjad da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 280 161 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1997 — 318 tuhad eläjid.

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaks' avtostancijad om olmas: «Tambov» i «Pohjoine». Tambov I-päraudtestancii om saudud vl 1868. Avtote ümbärdab lidnad. Tatanmaine civiline Tambov (Donskoje)-lendimport (TBW / ТМБ) sijadase 10 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi Donskoje-žilos, tehtas reisid Moskvha i Piterihe, om sezonreisid Sočihe.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Tambovan agjan lidnad
Kirsanov | Kotovsk | Mičurinsk | Moršansk | Rasskazovo | Žerdevk | Tambov | Uvarovo


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.