Tambov

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tambov
Тамбов
 Lidnanznam
Coat of Arms of Tambov (2008).svg
 Flag
Flag of Tambov (Tambov oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 287,407 ristitud
Pind 107,31 km²
Tambov Тамбов
Pämez' Jelena Leonova
(reduku 2020—)
Telefonkod +7−4752-xxx-xxx
Avtokod 68
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Tambovan administrativižed rajonad:
     Leninan rajon      Oktäbrin rajon      Nevondkundaline rajon

Tambov (ven.: Тамбо́в) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Tambovan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Tambovan rajonan tobmuden aluzkundoiden keskuseks.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1636 kuti Tambov-kaičendlidnuz Venäman suviröunal. Se sai lidnan statusad vl 1719. Vspäi 1796 kändihe Tambovan gubernijan keskuzlidnaks, sur' jarmank oleskeli keskuzližel torgul.

Tambov šingotase mašinansauvomižen edheotandoil («Terrion»-traktorad i kombainad, elektroladimed, himižen sarakon täht), himižel tegimištol (ližadused i mujutimed sädamha tekstilid, bumagad, šinoid, benzinad, betonad; räzintehnižed tegesed, gazmaskad, respiratorad, kosmoslaivoiden elonvarmitusen sistemad), sauvondmaterialiden pästandal (raudbetontegesed, plastiktorved, mujud), erazvuiččel sömtegimištol, tekstilin tehmižel (kanghad specialižen soban täht) i omblendedheotandoil.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Cnanjogen hural randal, 130 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 420 km lodeheze orhal. Lähembaine järed lidn om Lipeck 130 km päivlaskmha avtotedme. Kotovsk om suvipäivnouzmaine kaimdailidn.

Klimat om ven kontinentaline. Kaik 10 puištod om lidnan territorijal. Heinkun lämuz om +20 C°, vilukun i uhokun — −8 C°, voden keskmäine lämuz om +6,1 C°. Paneb sadegid 520 mm vodes.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tambov jagase koumeks administrativižeks ümbrikoks. Kaik 18 territoriališt nevondkundad om lidnas. Se om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Municipaližen ühtnikan pämez' om Tambovan Duman ezimez' vn 2022 uhokuspäi. Jelena Leonova radab sen ezimehen vn 2020 redukuspäi.

Nügüdläine lidnan pämez' om Maksim Kosenkov vn 2020 kül'mkuspäi (oti sidä-žo radnikust vll 2005−2008). Edeližed lidnan pämehed oliba Sergei Čebotaröv (keväz'ku 2017 — keväz'ku 2019), Dmitrii Samorodin (velgusentäutai, keväz'ku 2019 — sügüz'ku 2019), Natalija Makarevič (sügüz'ku 2019 — reduku 2020). Lidnan pämez' valičese Tambovan Dumal i tegeb lidnümbrikon Administracijan pämehen velgusidme.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 280 161 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 318 tuhad eläjid vl 1997.

Venälaižed i ortodoksižed hristanuskojad oma enambuses.

Openduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaik viž tehnikumad i kümne kolledžad oma professionaližen keskopendusen aluzkundoikš. Nell' tedoinstitutad ratas lidnas.

Üläopendusen aluzkundad:

  • Tambovan valdkundaline universitet G. Deržavinan nimed[1]
  • Tambovan valdkundaline tehnine universitet
  • Tambovan muzikaliž-pedagogine institut S. Rahmaninovan nimed
  • Valdkundaližiden aluzkundoiden koume filialad

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaks' avtostancijad om olmas: «Tambov» i «Pohjoine». Tambov I-päraudtestancii om saudud vl 1868. Avtote ümbärdab lidnad.

Tatanmaine civiline Tambov (Donskoje)-lendimport[2] (TBW / ТМБ / UUOT, 31,8 tuh. passažiroid vl 2021) sijadase kümnes kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi Donskoje-žilos. Tehtas reisid Moskvha i Piterihe, om sezonreisid Sočihe. Mugažo Tambov-sodaaviabaz om olmas viž kilometrad päivlaskmha lidnan keskusespäi.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Tambovan valdkundaližen universitetan sait (tsutmb.ru). (ven.)
  2. Tambov (Donskoje)-lendimportan sait (tambov.aero). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Tambovan agjan lidnad
Kirsanov | Kotovsk | Mičurinsk | Moršansk | Rasskazovo | Žerdevk | Tambov | Uvarovo


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež