Kalug

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Kalug
Калуга
 Lidnanznam
Coat of Arms of Kaluga.svg
 Flag
Flag of Kaluga.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 341 892 ristitud
Pind 168,8 km²
KalugКалуга
Pämez' Konstantin Gorobcov (2 015—)
Telefonkod +7-4 842-xxx-xxx
Aigvö UTC+3


Kalugan territorialižed ümbrikod:      Leninan ümbrik      Moskvan ümbrik      Oktäbrin ümbrik

Kalug (ven.: Калуга [kɐˈlugə]) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Kalugan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kalug mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1371 kuti lidn. Todesižikš se om amuižemb, i om löutud koume keskaigašt lidnut nügüdläižen lidnan territorijal. Vl 1944 Kalugan agjan aluz om pandud, i Kalug tegihe sen keskuseks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Okanjogen da sen huran Jačenk-ližajogen muugotil randoil (Volgan bassein). Jačenkan vezivaradim om Kalugan päivlaskmas. Matkad Moskvan keskushesai om 160 km pohjoižpäivnouzmha, Uden Moskvan röunhasai — 80 km.

Kalug jagase koume territorialižhe ümbrikho (vhesai 2012 ičeze administracijad oliba niil). Kaik 20 žilod, 50 pen't küläd, 2 raudtestancijad da 1 pionerlager' mülüdas lidnümbrikho Kalugan ližaks. Lidnümbrikon pind om 540 km².

Eläjad da ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 324 698 ristitud, lidnümbrikon — 339 488 ristitud. Vl 2017 358 560 ristitud elädas lidnümbrikos. Vozil 1992 i 1997 lidnan eläjiden lugu oli kaikiš suremb — 347 tuh. ristituid.

Transportmašiništon da avtodetaliden tegimed harakterizuidas lidnad. Toine järed sarak om sömtegimišt.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Kalugan agjan lidnad
Balabanovo | Belousovo | Borovsk | Jermolino | Juhnov | Kalug | Kirov | Kondrovo | Kozel'sk | Kremönki | Lüdinovo | Malojaroslavec | Medin' | Meščovsk | Mosal'sk | Obninsk | Sosenskii | Spas-Demensk | Suhiniči | Žizdr | Žukov | Tarus


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.