Kalug

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kalug
Калуга
 Lidnanznam
Coat of Arms of Kaluga.svg
 Flag
Flag of Kaluga.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 341 892 ristitud
Pind 168,8 km²
Kalug Калуга
Pämez' Dmitrii Razumovskii
(keväz'ku 2 018—,
velgusentäutai)
Telefonkod +7-4 842-xxx-xxx
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kalugan territorialižed ümbrikod:      Leninan ümbrik      Moskvan ümbrik      Oktäbrin ümbrik

Kalug (ven.: Калуга [kɐˈlugə]) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Kalugan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kalug mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1371 kuti lidn. Todesižikš se om amuižemb, i om löutud koume keskaigašt lidnut nügüdläižen lidnan territorijal. Vl 1944 Kalugan agjan aluz om pandud, i Kalug tegihe sen keskuseks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Okanjogen da sen huran Jačenk-ližajogen muugotil randoil (Volgan bassein). Jačenkan vezivaradim om Kalugan päivlaskmas. Matkad Moskvan keskushesai om 160 km pohjoižpäivnouzmha, Uden Moskvan röunhasai — 80 km.

Kalug jagase koume territorialižhe ümbrikho (vhesai 2012 ičeze administracijad oliba niil). Kaik 20 žilod, 50 pen't küläd, 2 raudtestancijad da 1 pionerlager' mülüdas lidnümbrikho Kalugan ližaks. Lidnümbrikon pind om 540 km².

Eläjad da ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 324 698 ristitud, lidnümbrikon — 339 488 ristitud. Vl 2017 358 560 ristitud elädas lidnümbrikos. Vozil 1992 i 1997 lidnan eläjiden lugu oli kaikiš suremb — 347 tuh. ristituid.

Transportmašiništon da avtodetaliden tegimed harakterizuidas lidnad. Toine järed sarak om sömtegimišt.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Kalugan agjan lidnad
Balabanovo | Belousovo | Borovsk | Jermolino | Juhnov | Kalug | Kirov | Kondrovo | Kozel'sk | Kremönki | Lüdinovo | Malojaroslavec | Medin' | Meščovsk | Mosal'sk | Obninsk | Sosenskii | Spas-Demensk | Suhiniči | Žizdr | Žukov | Tarus


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.