Kalug

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kalug
Калуга
 Lidnanznam
Coat of Arms of Kaluga.svg
 Flag
Flag of Kaluga.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 340 851 ristitud
Pind 168,8 km²
Kalug Калуга
Pämez' Dmitrii Razumovskii
(keväz'ku 2 018—)
Telefonkod +7-4 842-xxx-xxx
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kalugan territorialižed ümbrikod:      Leninan ümbrik      Moskvan ümbrik      Oktäbrin ümbrik

Kalug (ven.: Калуга [kɐˈlugə]) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Kalugan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kalug mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1371 kuti lidn. Todesižikš se om amuižemb, i om löutud koume keskaigašt lidnut nügüdläižen lidnan territorijal. Om alištunu Moskvan tobmudele 1380-nziš vozišpäi, sodagarnizon sijazihe röunanverižes lidnas kaikenaigašti Venäman imperijan levitandhasai. Lidn oli Kalugan gubernijan keskuseks vll 1796−1929. Suren sodan aigan nacistine okkupacii oli vl 1941 (12. reduku — 30. tal'vku). Vl 1944 Kalugan agjan aluz om pandud, i Kalug kändihe sen keskuseks.

Transportmašiništon da avtodetaliden tegimed harakterizuidas Kalugad. Mašiništonsauvomine šingotase lidnas (turbinad, sodaraketkompleksad, keitimpolen tembaidused). Toine järed sarak om sömtegimišt (olud, leib).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Okanjogen da sen huran Jačenk-ližajogen muugotil randoil (ven.: Яченка 31 km pitte, Volgan bassein), Okan hural randal tobjimalaz. Jačenkan vezivaradim (0,23 km²) om Kalugan päivlaskmas. Matkad Moskvan keskushesai om 160 km pohjoižpäivnouzmha, Uden Moskvan röunhasai — 80 km. Lähembaine lidn om Kondrovo 25 km lodeheze orhal, avtotel vai raudtel.

Kalug jagase koume territorialižhe ümbrikho (vhesai 2012 ičeze administracijad oliba niil). Kaik 20 žilod, 50 pen't küläd, 2 raudtestancijad da 1 pionerlager' mülüdas lidnümbrikho Kalugan ližaks. Lidnümbrikon pind om 540 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 324 698 ristitud, lidnümbrikon — 339 488 ristitud, agjan koumandez. Vl 2017 358 560 ristitud elihe lidnümbrikos. Vozil 1992 i 1997 lidnan eläjiden lugu oli kaikiš suremb — 347 tuh. ristituid.

Rahvahad (lidnümbrik, enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 83,9%, ukrainalaižed — 1,4%, armenijalaižed — 0,9%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 11,5%.[1]

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonused ühtenzoittas ezilidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline Kalug-lendimport (enččel Grabcevo, KLF / КЛГ, 25,6 tuh. passažiroid vl 2018) om rekonstruiruidud vl 2015 i sijadase lidnan päivnouzmaižel röunal, 8 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Venäman järedoihe lidnoihe (Moskv, Piter, Kaliningrad, Krasnodaran rand).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Национальный состав населения по городским округам и муниципальным районам (Ristitišton rahvahaline mülükund lidnümbrikoiden i municipaližiden rajoniden mödhe) // Vn 2010 rahvahanlugemine. — Kalugastat.gks.ru. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Kalugan agjan lidnad
Balabanovo | Belousovo | Borovsk | Jermolino | Juhnov | Kalug | Kirov | Kondrovo | Kozel'sk | Kremönki | Lüdinovo | Malojaroslavec | Medin' | Meščovsk | Mosal'sk | Obninsk | Sosenskii | Spas-Demensk | Suhiniči | Žizdr | Žukov | Tarus


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež