Kalug

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kalug
Калуга
 Lidnanznam
Coat of Arms of Kaluga.svg
 Flag
Flag of Kaluga.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 340,851 ristitud
Pind 168,8 km²
Kalug Калуга
Pämez' Dmitrii Razumovskii
(keväz'ku 2018—)
Telefonkod +7-4842-xxx-xxx
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kalugan territorialižed ümbrikod:      Leninan ümbrik      Moskvan ümbrik      Oktäbrin ümbrik

Kalug (ven.: Калуга [kɐˈlugə]) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Kalugan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kalug mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1371 kuti lidn. Todesižikš se om amuižemb, i om löutud koume keskaigašt lidnut nügüdläižen lidnan territorijal. Om alištunu Moskvan tobmudele 1380-nziš vozišpäi, sodagarnizon sijazihe röunanverižes lidnas kaikenaigašti Venäman imperijan levitandhasai. Lidn oli Kalugan gubernijan keskuseks vll 1796−1929. Suren sodan aigan nacistine okkupacii oli vl 1941 (12. reduku — 30. tal'vku). Vl 1944 Kalugan agjan aluz om pandud, i Kalug kändihe sen keskuseks.

Transportmašiništon da avtodetaliden tegimed harakterizuidas Kalugad. Mašiništonsauvomine šingotase lidnas (turbinad, sodaraketkompleksad, keitimpolen tembaidused). Toine järed sarak om sömtegimišt (olud, leib).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Okanjogen da sen huran Jačenk-ližajogen muugotil randoil (ven.: Яченка 31 km pitte, Volgan bassein), Okan hural randal tobjimalaz. Jačenkan vezivaradim (0,23 km²) om Kalugan päivlaskmas. Matkad Moskvan keskushesai om 160 km pohjoižpäivnouzmha, Uden Moskvan röunhasai — 80 km. Lähembaine lidn om Kondrovo 25 km lodeheze orhal, avtotel vai raudtel.

Kalug jagase koume territorialižhe ümbrikho (vhesai 2012 ičeze administracijad oliba niil). Kaik 20 žilod, 50 pen't küläd, 2 raudtestancijad da 1 pionerlager' mülüdas lidnümbrikho Kalugan ližaks. Lidnümbrikon pind om 540 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 324 698 ristitud, lidnümbrikon — 339 488 ristitud, agjan koumandez. Vl 2017 358 560 ristitud elihe lidnümbrikos. Vozil 1992 i 1997 lidnan eläjiden lugu oli kaikiš suremb — 347 tuh. ristituid.

Rahvahad (lidnümbrik, enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 83,9%, ukrainalaižed — 1,4%, armenijalaižed — 0,9%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 11,5%.[1]

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonused ühtenzoittas ezilidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline Kalug-lendimport (enččel Grabcevo, KLF / КЛГ, 25,6 tuh. passažiroid vl 2018) om rekonstruiruidud vl 2015 i sijadase lidnan päivnouzmaižel röunal, 8 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Venäman järedoihe lidnoihe (Moskv, Piter, Kaliningrad, Krasnodaran rand).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Национальный состав населения по городским округам и муниципальным районам (Ristitišton rahvahaline mülükund lidnümbrikoiden i municipaližiden rajoniden mödhe) // Vn 2010 rahvahanlugemine. — Kalugastat.gks.ru. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Kalugan agjan lidnad
Balabanovo | Belousovo | Borovsk | Jermolino | Juhnov | Kalug | Kirov | Kondrovo | Kozel'sk | Kremönki | Lüdinovo | Malojaroslavec | Medin' | Meščovsk | Mosal'sk | Obninsk | Sosenskii | Spas-Demensk | Suhiniči | Žizdr | Žukov | Tarus


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež