Kirov (Kalugan agj)

Vikipedii-späi
Kirov
Киров
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 27,661 ristitud
Pind 36,48 km²
Kirov Киров
Pämez' Vladimir Majorov
(tal'vku 2015—)
Telefonkod +7−48 456-xx-xxx
Avtokod 40
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Kirov (ven.: Ки́ров) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Kalugan agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kirovan rajonan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1744 kuti Pesočnenskii Tegim-žilo (ven.: Песочненский Завод) sauvomha da holitamha kaugedraudan valamižtegint. Vl 1752 kahtenz' mugoine tegim radaškanzi Bolvan mödvedhe, vspäi 1839 se pästi tošt produkcijad — fajansižid astjoid sijaližes vauktas savespäi. Kändihe Pesočn' -radnikžiloks (ven.: посёлок Песочня) vn 1925 kül'mkus. Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vn 1936 19. päiväl vilukud, nevondkundaližen Sergei Kirov-šingotajan muštoks. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (4. reduku 1941 — 11. viluku 1942).

Kirov šingotase sauvondporcellanan, keramikan i astjoiden tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (pertinsauvondan kombinat, raudbetonkonstrukcijoiden tegim), sömtegimištol (liha- i leibkombinatad), mugažo omblendfabrik radab.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmas, Bolv-jogen (ven.: Болва́ 213 km pitte) kahten vezivaradimen i Pesočn'-jogen randoil (ven.: Песочня, Bolvan ližajogi, Desnan hurapol'ne bassein), 195 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Kalughasai om 138 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 176 km avtotel vai 170 km raudtel. Lähembaine lidn om Lüdinovo 24 km suvhe orhal vai 29 km teidme.

Fajansovai-sol'mraudtestancii radab vspäi 1934 «Väz'mBränsk»-keskustal, se om lidnan päivnouzmaižeks röunaks. «SuhiničiRoslavl'»-keskust läbitab lidnan pohjošt mugažo.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Kirov om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Se jagase koumeks mikrorajonaks: Ülärajon, Alarajon i Fajansovai-raudtestancijan. Lidnankundan pind om 47,41 km², lidnan — 36,48 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Duman ezimez'.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 15 313 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 882 ristitud, rajonan koume nelländest, vn 2021 — 28 097 ristitud. Kaik 30 839 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 40 700 eläjad vl 1996.

Rahvahad (2010): venälaižed — 97,6 %, toižed rahvahad — 2,4 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kahesa pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: ph. Aleksandr Nevalaižen kafedraline päjumalanpert' (om letud vl 1890) i seičeme jumalanpertid.

Professionaližen opendusen aluzkund om Kirovan industrialiž-pedagogine kolledž[2].

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Kirovan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Kirovan industrialiž-pedagogižen kolledžan sait (kirovkolledg.edusite.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Kalugan agjan lidnad
Balabanovo | Belousovo | Borovsk | Jermolino | Juhnov | Kalug | Kirov | Kondrovo | Kozel'sk | Kremönki | Lüdinovo | Malojaroslavec | Medin' | Meščovsk | Mosal'sk | Obninsk | Sosenskii | Spas-Demensk | Suhiniči | Žizdr | Žukov | Tarus