Mine sisu juurde

Kirov (Kalugan agj)

Vikipedii-späi
Kirov
Киров
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 27,661 ristitud
Pind 36,48 km²
KirovКиров
Pämez' Vladimir Majorov
(tal'vku 2015—)
Telefonkod +7−48 456-xx-xxx
Avtokod 40
Aigvö UTC+3 (MSK+0)
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Kirov (ven.: Ки́ров) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Kalugan agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kirovan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1744 kuti Pesočnenskii Tegim-žilo (ven.: Песочненский Завод) sauvomha da holitamha kaugedraudan valamižtegint. Vl 1752 kahtenz' mugoine tegim radaškanzi Bolvan mödvedhe, vspäi 1839 se pästi tošt produkcijad — fajansižid astjoid sijaližes vauktas savespäi. Kändihe Pesočn' -radnikžiloks (ven.: посёлок Песочня) vn 1925 kül'mkus. Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vn 1936 19. päiväl vilukud, nevondkundaližen Sergei Kirov-šingotajan muštoks. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (4. reduku 1941 — 11. viluku 1942).

Kirov šingotase sauvondporcellanan, keramikan i astjoiden tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (pertinsauvondan kombinat, raudbetonkonstrukcijoiden tegim), sömtegimištol (liha- i leibkombinatad), mugažo omblendfabrik radab.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Kirovan rajonan sijaduz agjas vn 2012 kartal

Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmas, Bolv-jogen (ven.: Болва́ 213 km pitte) kahten vezivaradimen i Pesočn'-jogen randoil (ven.: Песочня, Bolvan ližajogi, Desnan hurapol'ne bassein), 195 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Kalughasai om 138 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 176 km avtotel vai 170 km raudtel. Lähembaine lidn om Lüdinovo 24 km suvhe orhal vai 29 km teidme.

Fajansovai-sol'mraudtestancii radab vspäi 1934 «Väz'mBränsk»-keskustal, se om lidnan päivnouzmaižeks röunaks. «SuhiničiRoslavl'»-keskust läbitab lidnan pohjošt mugažo.

Kirov om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Se jagase koumeks mikrorajonaks: Ülärajon, Alarajon i Fajansovai-raudtestancijan. Lidnankundan pind om 47,41 km², lidnan — 36,48 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' oli sen Duman ezimez' (edel rajonan tobmuden reorganizacijan zavodindad vn 2025 kül'mkuspäi). Vladimir Majorov radab lidnan Duman ezimehen vn 2015 tal'vkuspäi tähäsai. Edeline lidnan Duman ezimez' om Jelena Jegorenkova, hän oli radnikusel vn 2015 tal'vkuhusai. Lidnan erigoittud Administracii om likvidiruidud vn 2018 tal'vkus, Oksana Moskovskaja oli sen jäl'gmäižen pämehen, mugažo likvidacižen laudkundan ohjandajan (vn 2015 redukuspäi).

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 15 313 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 882 ristitud, rajonan koume nelländest, vn 2021 — 28 097 ristitud. Kaik 30 839 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 40 700 eläjad vl 1996.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 97,6 %, toižed rahvahad — 2,4 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kahesa pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: ph. Aleksandr Nevalaižen kafedraline päjumalanpert' (om letud vl 1890) i seičeme jumalanpertid.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma kahesa nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1, 3..6, 10..12), aluzškol nomer 4, kuz' keskškolad (nomer 1, 2, 5..8), Kirovan licei, Kirovan škol-internat openikoiden täht tervhuden röunatud voimusidenke, lapsiden sädamižen pert', kaks' čomamahtoiden školad (nomer 1 i 2), lidnan da rajonan «Lider»-sportškol.

Kirovan industrialiž-pedagogine kolledž[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

  1. Kirovan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Kirovan industrialiž-pedagogižen kolledžan sait (kirovkolledg.edusite.ru). (ven.)


Kalugan agjan lidnad
Balabanovo | Belousovo | Borovsk | Jermolino | Juhnov | Kalug | Kirov | Kondrovo | Kozel'sk | Kremönki | Lüdinovo | Malojaroslavec | Medin' | Meščovsk | Mosal'sk | Obninsk | Sosenskii | Spas-Demensk | Suhiniči | Žizdr | Žukov | Tarus