Väz'm

Väz'm
Вязьма
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2025)	49,932 ristitud
Pind	50,1 km²
Telefonkod	+7−48 131-xx-xxx
Avtokod	67
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Väz'm (ven.: Вя́зьма) om Venäman lidn da transporttesol'm Smolenskan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Väz'man ümbrikon (edel vn 2025 vilukud — rajonan) administrativine keskuz da pala. Vspäi 2009 Väz'm om «sodahoštusen lidn»-arvnimenke.

Istorii

Eländpunkt mainitaškanzihe vspäi 1239 kuti anttud valdoičemha Väz'm-lidn Kijevan Vladimir Rürikovičun Andrei-poigale. Vll 1403−1493 oli Suren Litvanman ruhtinazkundan palaks. Eziauguižešti puine Kreml'-lidnuz oli saudud tošti vodele 1632 kivižel variantal, sen pühäpertid i üks' čuhunduz oma kaičenus. Väz'm sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1776. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud (7. reduku 1941 — 12. keväz'ku 1943).

Väz'm šingotase mašinansauvomižen tegimel^[1] (pezend- i puhtastandmašiništ), sauvondmaterialiden pästandal (pertid brusaspäi, savič, raudbetontegesed, raudbetonšpalad, polimerkerteh), sömtegimištol (leibänkombinat, kalategim), sintetižiden produktoiden tegimel (sömližadused, vahad, voižimed), brusitan, plastiktegesiden i grafittegesiden edheotandoil, pölvhankombinatal, nahktegimel i järedal omblendfabrikal (specialižed sobad da kengäd, kaičendabutused). Raudtetransportan edheotandad ratas lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalas, ühtennimižen jogen randoil (ven.: Вязьма 147 km pitte, Dnepran üläjoksmusen hura ližajogi), 255 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Bozn'-järv (ven. Бозня 5 km²) om lidnan päivnouzmaižel röunal.

Matkad Smolenskhasai om 150 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 166 km avtotel vai 169 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Juhnov (Kalugan agj) 79 km suvipäivnouzmha orhal vai 96 km avtotedme, Safonovo i Dorogobuž 68 km da 71 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 75 km da 87 km avtotedme vai raudtedme, i Sičovk 69 km pohjoižhe orhal, 73 km avtotedme vai raudtedme.

Väz'm-raudtestancii radab lidnan suvipalas vspäi 1870. Toine om Väz'm-Bränskai-raudtestancii (ven.: Вязьма-Брянская) kudes kilometras, om avaitud vl 1930 i sijadase lähižes ühtennimižes žilos. «Smolensk — Moskv»-avtote mäneb lidnan pohjoižröunaks. «Smolensk — Moskv»-raudte läbitab lidnad.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +4,3 C°, kezakun-elokun +15,4..+17,2 C°, tal'vkun-uhokun −6,1..−9,0 C°. Ekstremumad oma −41,1 C° (viluku) i +38,1 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om −2,0 C° (kezaku), tal'vaigan maksimumad kuidme oma +10..+12 C°. Voib panda halad kezaaigan miččel taht kul (heinkun minimum om 0 C°). Paneb sadegid 700 mm vodes, enamba kezakus-elokus (83..95 mm kus), vähemba uhokus (33 mm).

Tobmuz

Väz'm oli lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Nevondkundan organizacii om likvidacijan pordhal vn 2024 redukuspäi, Valerii Nikulin om likvidacižen laudkundan ezimehen. Jäl'gmäine nevondkundan ezimez' om Aleksandr Grigorjev (heinku 2014 — reduku 2024). Lidnan erigoittud Administracii om likvidiruidud vn 2015 kezakus, rajonan Administracii tegi sen velgusidme.

Eläjad

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 33 774 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 54 600 ristitud, rajonan kaks' koumandest, vn 2021 — 51 950 ristitud. Kaik 53 117 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 60 500 eläjad vl 1996.

Rahvahad (2010): venälaižed — 94,9 %, ukrainalaižed — 1,2 %, toižed rahvahad — 3,9 %.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 89,9 %, armenijalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 3,2 %, rahvahuden ozutandata — 6,4 %.

Ortodoksižen hristanuskondan seičemetoštkümne pühäpertid^[2] oma kaičenus i saudud lidnas: Johann-endustajan naižjumalankodi (kaks' jumalanpertid), Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert', ühesa jumalanpertid, kodijumalanpert' i nell' časounäd. Niiden ližaks läz kümned jumalanpertid ei ole kaičenus.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma kümne nomeruidud päivkodid (nomer 1..10), augškol-päivkodi lapsiden täht tervhuden röunatud voimusidenke, kümne keskškolad (nomer 1..10), lapsiden sädamižen pert', čomamahtoiden škol A.S. Dargomižskijan nimed, noriden tehnikanradajiden stancii. Professionaližen opendusen aluzkundad oma Väz'man politehnine tehnikum^[3], Väz'man raudtetehnikum^[4], Väz'man medicinine kolledž Je.O. Muhinan nimed^[5], Väz'man aeroklub.

Galerei

Väz'man rajonan tobmuden sauvuz (2010)
Lidnusen Spasskai-čuhunduz (2008)
Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert', vn 2014 nägu
Vedimdepo vl 2016
Kul'turkeskuz (2013)
Väz'm-päraudtestancii vl 2007 vai sen aigemba

Homaičendad

↑ Väz'man mašinansauvomižen tegimen sait (vyazma.su). (ven.) (angl.)
↑ Väz'man pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
↑ Väz'man politehnižen tehnikuman sait (technicum.ru). (ven.)
↑ Väz'man raudtetehnikuman sait (vzt67.ru). (ven.)
↑ Väz'man medicinižen kolledžan sait (vyazmamed.ru). (ven.)

Irdkosketused

Lidnan i Väz'man ümbrikon tobmuden sait (vyazma.admin-smolensk.ru). (ven.)

Väz'm Vikiaitas

	Smolenskan agjan lidnad
	Demidov \| Desnogorsk \| Dorogobuž \| Duhovščin \| Gagarin \| Jarcevo \| Jel'n' \| Počinok \| Roslavl' \| Rudn' \| Safonovo \| Sičovk \| Smolensk \| Veliž \| Väz'm

[1] Väz'man mašinansauvomižen tegimen sait (vyazma.su). (ven.) (angl.)

[2] Väz'man pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[3] Väz'man politehnižen tehnikuman sait (technicum.ru). (ven.)

[4] Väz'man raudtetehnikuman sait (vzt67.ru). (ven.)

[5] Väz'man medicinižen kolledžan sait (vyazmamed.ru). (ven.)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]