Duhovščin
| Lidnanznam | |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2024) | 3,866 ristitud |
| Pind | 10 km² |
| Telefonkod | +7−48 166-xx-xxx |
| Avtokod | 67 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Duhovščin (ven.: Духовщи́на) om Venäman lidn Smolenskan agjan keskuzpalan lodehes. Se om Duhovščinan municipaližen ümbrikon (edel vn 2024 kezakud — rajonan) administrativine keskuz i kahtenz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe lidnanvuiččen Ozörnii-žilon jäl'ghe.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ende Pühän Hengen naižjumalankodi (ortodoksine hristanuskond) oli olmas lidnan territorijal 13.-14. voz'sadal. Eländpunkt mainitaškanzihe vspäi 1675. Duhovščin-žilo sai makundan lidnan statusad vn 1777 uhokun 18. päivän käskön mödhe, sirtihe makundan keskust Kaspl'-lidnaspäi (nüg. Kaspl'-2-žilo Smolenskan rajonas). Vn 1812 soda mureni lidnad znamasižešti. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud (15. heinku 1941 — 19. sügüz'ku 1943).
Duhovščin šingotase leibänkombinatal, mecan varhapanendal da sen pilindal. Nevondkundaližen aigan pöl'vhantegim radoi.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase ümbrikon suvipäivnouzmas, Vostic-jogen randal (ven.: Востица, Dnepran üläjoksmusen oigedpol'ne bassein), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Smolenskhasai om nell'kümne ühesa kilometrad suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 57 km avtotel. Toižed lähembaižed lidnad oma Demidov 57 km päivlaskmha orhal vai 115 km avtotedme, i Jarcevo 23 km suvipäivnouzmha orhal vai 25 km avtotedme. «Smolensk — Nelidovo»-avtote läbitab lidnan keskuzpalad i ümbärdab päivnouzmaspäi.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Pölvhantegimen žilo (ven.: посёлок Льнозавод, 70 rist. vl 2021) mülüi lidnankundha Duhovščinan ližaks. Lidnankundan pind oli 10,94 km².
Lidnankundan Deputatoiden nevondkund om pästtud radmaspäi vn 2025 keväz'kus. Väčeslav Terent'jev radoi nevondkundan ezimehen vn 2014 sügüz'kuspäi. Lidnankundan Administracii om likvidiruidud vn 2018 uhokus. Anatolii Kozlov oli sen likvidacižen laudkundan ezimehen vn 2015 sügüz'kuspäi. Sergei Zaguläjev radoi lidnan Administracijan pämehen vn 2015 sügüz'kuhusai.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1939 lidnan ristitišt oli 3 864 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 100 ristitud, rajonan kaks' seičemendest, vn 2021 — 3 990 ristitud. Kaik 4 184 ristitud elihe lidnas i 4 251 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 6 600 eläjad vl 1913 i enamba 5,5 tuhad eläjid vll 1989−1998 (5 800 rist. vll 1992−1996).
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 96,7 %, toižed rahvahad — 3,3 %.
Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Hengen tulendan pühäpert'[1] (1811−1819) om kaičenus lidnas.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma Zolotoi klüčik-päivkodi («Kuldaine avadimut»), keskškol P.K. Kozlovan nimed, specialine (korrekcine) škol-internat 8. toižendan.
Professionaližen opendusen aluzkundad ratas Jarcevos. Duhovščinan agrotehnine tehnikum kändihe Jarcevon industrialižen tehnikuman filialaks vn 2015 redukus.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Duhovščin Vikiaitas |
| Smolenskan agjan lidnad | ||
| Demidov | Desnogorsk | Dorogobuž | Duhovščin | Gagarin | Jarcevo | Jel'n' | Počinok | Roslavl' | Rudn' | Safonovo | Sičovk | Smolensk | Veliž | Väz'm | ||
