Žukov (lidn)
| Lidnanznam | |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2023) | 15,656 ristitud |
| Pind | 20 km² |
| Pämez' | Irina Šuvalova (viluku 2006—) |
| Telefonkod | +7−48 432-xx-xxx |
| Avtokod | 40 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Žukov (ven.: Жу́ков) om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan pohjoižpäivnouzmas, Obninskan suvipäivnouzmaine ezilidn. Mülüb Žukovan rajonha, sen administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn koumen kesken.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1656 kuti žilo udenno Ugodskii-raudantegimenno, se om alusenpanendan oficialine voz'. Ugodskii Tegim-žilo (ven.: Угодский Завод) kändihe rajonan keskuseks vl 1929. Toižen mail'man sodan aigan žilo oli okkupuruidud nacistižen Germanijan sodavägil lühüdaks aigaks vn 1941 lopus. Udesnimitihe Žukovo-žiloks vl 1974 Rusttan armijan Georgii Žukov-sodapämehen (1896−1974) oiktastuseks, hän oli sündnu lähižhe suvižhe Strelkovk-külähä. Ühtištadihe žilod lähiženke lidnanvuiččenke Protv-žilonke (ven.: Протва́) i anttihe lidnan statusad vl 1996 nügüdläiženke nimitusenke.
Žukov šingotase Kalugan radioapparaturan tegimel, metalližkonstrukcijoiden pästandal, sömtegimištol (maidon i mecproduktoiden edheotandad). Kalugan radiotehnine tedoinstitut radab lidnas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, Ugodk-jogen randoil (ven.: Угодка 19 km pitte, Okan hurapol'ne bassein), 135 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Kalughasai om kuz'kümne kuz' kilometrad suvipäivlaskmha-suvhe orhal vai 88 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Belousovo kahesas kilometras lodeheze orhal vai avtotedme, i Obninsk (raudtestancii) 11 km lodeheze orhal vai 14 km avtotedme. «Obninsk — Serpuhov»-avtote läbitab lidnad.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Žukov om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind — 20 km², sidä kesken pertišton 10,3 km².
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Duman ezimez'. Irina Šuvalova radab Duman ezimehen sen alusenpanendaspäi vn 2006 vilukus. Lidnan Administracijan pämez' om Ol'ga Kim vn 2015 sulakuspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1939 žilon ristitišt oli 1 987 eläjad, vl 1996 — 4 500 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 131 ristitud, rajonan nelländez, vn 2021 — 16 224 ristitud. Kaik 13 251 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'; se oli 13 500 eläjad vll 1999−2000 i om enamba 13 tuhad eläjid vspäi 2017.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 90,9 %, ukrainalaižed — 2,3 %, tadžikalaižed — 1,0 %, toižed rahvahad — 5,8 %.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma saudud lidnas: koume jumalanpertid i časoun'.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma kuz' nimitadud päivkodid, kaks' keskškolad (nomer 1 i 2), kaks' čomamahtoiden školad (nomer 1 i 2), ližaopendusen keskuz G. K. Žukov-maršalan nimed, olimpižen varan «Maršal»-sportškol.
Žukov-lidnan Mehanizacijan da servisan kolledž[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Muštkivi lidnan alusenpanendan sijas (semendku 2010)
- Memorial Georgii Žukov-maršalan muštoks, 2010
- Žukovan keskuzkirjišt vn 2010 semendkus
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden aluzkundoiden sait (zhukov.gosuslugi.ru) i sen arhivine versii (my-zhukov.ru, om täuttud vn 2025 kül'mkuhusai). (ven.)
| Žukov (lidn) Vikiaitas |
| Kalugan agjan lidnad | ||
| Balabanovo | Belousovo | Borovsk | Jermolino | Juhnov | Kalug | Kirov | Kondrovo | Kozel'sk | Kremönki | Lüdinovo | Malojaroslavec | Medin' | Meščovsk | Mosal'sk | Obninsk | Sosenskii | Spas-Demensk | Suhiniči | Žizdr | Žukov | Tarus | ||
