Serpuhov
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2024) | 133,756 ristitud |
| Pind | 32,1 km² |
| Telefonkod | +7−4967-xx-xx-xx |
| Avtokod | 50, 90, 150, 190, 750 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Serpuhov (ven.: Се́рпухов) om Venäman lidn Moskvan agjan suves. Se om agjan 12nz'-13nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Serpuhov-lidnümbrikon (edel vn 2019 vilukud — rajonan) administrativine keskuz da suremb lidn koumespäi. Vn 2024 kezakuspäi om tedolidnan statusanke.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1339 kuti Serpohov. Se sai lidnan oiktusid vl 1374. Lidn oli Serpuhovan da Borovskan ruhtinazkundan keskuseks vll 1340−1473, sen jäl'ghe om alištunu Moskvan tobmudele. Lidnan nimitusen nügüdläine variant om olmas 16. voz'sadaspäi. Šingotihe erazvuiččiden kanghiden tehmižel 18. i 19. voz'sadoil. Toižen mail'man sodan aigan lidn alištui bombardiruindale 140 kerdad vn 1941 lopus, läz 600 pertid oli muretud, 202 ristitud pölištuiba.
Serpuhov šingotase elektrolikutimiden i ladimiden tehmižel, sauvondmaterialiden pästandal (raudbetontegesed, lämuzizoläcii, metalližed konstrukcijad), himižen kuidun edheotandal, turizmal. Serpuhovan motocikletine tegim radoi vspäi 1939, vll 1995−2013 Serpuhovan avtotegim, industrialine park om olmas sen sijas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalan päivlaskmas, Nar-jogen randoil (ven.: На́ра 158 km pitte) läz sen lanktendad Okanjogehe huralpäi, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Okan randhasai om üks' kilometr suvhe, Tulan agjan röunhasai om kuz' kilometrad suvhe, Kalugan agjahasai om 12 km päivlaskmha. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om seičemekümne koume kilometrad pohjoižhe. Lähembaižed lidnad oma Puščino päivnouzmha-suvipäivnouzmha i Protvino päivlaskmha-suvipäivlaskmha.
Serpuhov-raudtestancii radab vspäi 1865 «Moskv — Tul»-keskustal. Jügujogiport (2 mln tonnoid vl 2007) radab Nar-jogen randal kahtes kilometras Okaspäi. Federaline M2-trass («Krim»-nimenke) om saudud nelläs..kudes kilometras päivnouzmha lidnaspäi, Moskvan agjan sur' rengazavtote (A108-trass) mäneb koumes..vides kilometras pohjoižhe Serpuhovaspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1939 lidnan ristitišt oli 90 727 eläjad, vl 1959 — 106 387 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 127 041 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) koume nelländest, vn 2021 — 133 793 ristitud. Kaik 125 929 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 139..143 tuhad eläjid vll 1979−1996 (143 618 rist. vl 1989).
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 94,9 %, ukrainalaižed — 1,6 %, toižed rahvahad — 3,5 %.
Ortodoksižen hristanuskondan koumekümne kahesa pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: Visockii-mez'jumalankodi (alusenpanend 1374, Pühän Annan Sugutandan päjumalanpert' i kuz' jumalanpertid), Valdoičijan Tulendan naižjumalankodi (vll 1362−1806 oli mez'jumalankodikš, Pühän Jumalanmaman Tulendan Pühäpertihe päjumalanpert' i koume jumalanpertid), Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert' (1696), ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' (letihe vll 1835−1857), 19 jumalanpertid i seičeme časounäd, vanhuskolaižiden Pühän Jumalanmaman Katken loičendpert' (saudihe vll 1908−1910). Niiden ližaks kahesa jumalanpertid i üks' časoun' ei ole kaičenus.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma koumekümne üks' nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1, 3..10, 16, 17, 21, 23, 26..35, 39, 41, 42, 44, 47..50), vižtoštkümne keskškolad (nomer 1..7, 9..13, 16..18), licei, kaks' gimnazijad (nomer 1 i ortodoksižen hristanuskondan), lapsiden da norišton tehnižen sädamižen pert', čomamahtoiden «Sintez»-škol, Zvezda-sportškol («Tähtaz»).
Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma Serpuhovan kolledž[2], Moskvan agjan Gubernskii-kolledž[3], Moskvan agjan medicinižen kolledžan filial (ende Moskvan agjan medkolledž nomer 5), Raketvägiden sodaakademijan Serpuhovan filial[4], Moskvan üläopendusen aluzkundoiden severz'-se filialid.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Naindan registracijan pert'kulu lidnan puištos (vn 2006 olend)
- Visockii-mez'jumalankodi, vn 2018 nägu
- «Korston»-torguindkeskuz adivpertinke (2012)
- Rossija-kul'turkeskuz («Venäma», 2019)
- Serpuhovan istoriž-čomamahtoine muzei (kuvagalerei, vn 2006 olend)
- Serpuhov-päraudtestancii vl 2016
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Serpuhov Vikiaitas |
| Moskvan agjan lidnad | ||
| Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk | ||
