Elektrostal'

Vikipedii-späi
Elektrostal'
Электросталь
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2019-01-01) 157,371 ristitud
Pind 51,45 km²
Elektrostal' Электросталь
Pämez' Vladimir Pekarev
(tal'vku 2016—)
Telefonkod +7−49 657-x-xx-xx
Avtokod 50, 90, 150, 190, 750
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Elektrostal' (ven.: Электроста́ль) om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan päivnouzmas. Se om agjan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ende nened küläd oliba lidnan territorijal: Afanasovo, Šebanovo i Visokovo. Zatišje-mectahond (ven.: Зати́шье) oli läz niid. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1916, konz sauvoškanzihe kaks' tegint: raudan elektrometallurgijan tegim i šlibakoiden Bogorodskii-tegim. Molembad tegimed radaškanziba voden 1917 aigan, ned oma olmas tämbäi-ki. Vl 1925 nimitihe Zatišje-pol'stancijad Elektrostalikš. Radnikžilon nimituz oli Zatišje vhesai 1928. Se sai lidnan statusad vn 1938 26. päiväl tal'vkud.

Elektrostal' šingotase südäitukuižen poltusen tegimel, raudan elektrometallurgijan «Elektrostal'»-tegimel (hüväladuline teraz lomuspäi), mašiništon tehmižel katilpertiden, metallurgižen i atomižen sarakoiden täht, sauvondmaterialiden pästandal (rosttumatomad torved, pertinsauvomižen kombinat — beton, sauvondblokad), himižen kaičendan abutusiden i fil'triden tehmižel.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Kläz'm-jogen oiktal randpolel, 5 kilometras jogespäi, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mecmassivad oma kaičenus lidnan päivnouzmaižen i päivlaskmaižen röunoidenno. Matkad Moskvan rengazavtotehesai om 38 km päivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Noginsk 1 km pohjoižhe i Pavlovskii Posad 10 km päivnouzmha.

Raudteplatformad oma Metallurg (suvipalas), Elektrostal' (keskuses) i Mašinostroitel' (pohjoižes) sarakol Černogolovkhasai «Moskv — Vladimir»-keskustaspäi. Moskvan pen' avtorengaz (A107-trass) läbitab lidnan päivlaskmad. «Volg»-avtote (M7-trass) mäneb 1 km pohjoižhe lidnaspäi.

Viž küläd i viž žilod mülüdas lidnümbrikho Elektrostalin ližaks vspäi 2018. Kaikiš surembad oma Vsevolodovo-külä (2959 rist. vl 2010) i Uded Pertid-žilo (ven.: Новые Дома, 1630 rist. vl 2010). Lidnümbrikon pind om 135,36 km².

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 42 607 eläjad, vl 1959 — 96 922 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 155 196 ristitud elihe lidnas. Kaikiš suremb ristitišt oli 153 tuhad eläjid vll 1990−1992 i 155..158 tuhad eläjid vspäi 2010 (158 508 rist. vl 2017). Kaik 165 364 ristitud elihe lidnümbrikos vl 2019.

Rahvahad (2010): venälaižed — 95,8%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 2,6%. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid[1] i koume časounäd oma olmas lidnas, jumalanpert' i kuz' časounäd lidnümbrikon toižiš eländpunktoiš.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma viž kolledžad, Elektrostalin politehnine institut[2] i Moskvan üläopendusen severz'-se filialad.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Elektrostalin lidnümbrikon pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Elektrostalin politehnižen institutan sait (elpol.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Moskvan agjan lidnad
Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk