Kurovskoje

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kurovskoje
Куровское
 Lidnanznam
Coat of Arms of Kurovskoye (Moscow oblast).png
 Flag
Flag of Kurovskoye (Moscow oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020-01-01) 20 605 ristitud
Pind 9 km²
Kurovskoje Куровское
Telefonkod +7-4 964-xx-xx-xx
Avtokod 50, 90, 150, 190, 750
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kurovskoje (ven.: Куровско́е) om Venäman lidn da raudtesol'm Moskvan agjan päivnouzmas. Mülüb Orehovo-Zujevon lidnümbrikho, sen koumanz' surtte lidn nelläspäi.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eziauguižed eländpunktad oliba lidnan tahondas kiviaigan völ. Kurovskoi-počinok oli olmas 16. voz'sadal.

Nügüdläine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1646 kuti Kurovskai-külä (ven.: деревня Куровская). Se šigotaškanzihe 19. voz'sadan keskes bumagkanghiden tehmižel. Vl 1890 saudihe «Orehovo-ZujevoJegor'jevsk»-raudtekeskust läz küläd. Vl 1913 «Moskv — Kazan'»-raudte mäni külänno Kurovskai-stancijanke. Vodele 1929 letihe ut kezerduzfabrikad. Sid' melanžlangan kombinat radaškanzi. Vll 1929−1959 žilo oli Kurovskajan rajonan keskuseks. Oli radnikžiloks vspäi 1931. Sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vl 1952. Kezerduzfabrik om likvidiruidud vl 2000.

Kurovskoje šingotase sömtegimištol.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase lidnümbrikon suvipäivlaskmas, Nerskai-jogen molembil randoil (ven.: Нерская 92 km pitte, Moskvanjogen hura ližajogi), 121 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 90 km päivlaskmha, lidnümbrikon Orehovo-Zujevo-keskushesai om 29 km pohjoižhe. Toižed lähembaižed lidnad oma Likino-Dulövo 15 km pohjoižhe i Jegor'jevsk 23 km suvhe-suvipäivnouzmha. Moskvan Suren avtorenghan pala (A108-mante) om lidnan päivlaskmaižeks röunaks. Kurovskai-raudtestancii radab lidnan suves.

Vhesai 2018 Kurovskoje oli rajonan lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind oli 19,57 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1939 žilon ristitišt oli 11 422 eläjad, vl 1959 lidnan — 16 350 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 819 ristutud (kaikiš suremb ristitišt), rajonan (nüg. lidnümbrik) üks'toštkümnendez. Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen Guslickii-mez'jumalankodi (vspäi 1859), kaks' jumalanpertid (sidä kesken üks' vanhuskolaižiden) i časoun'[1] oma olmas lidnas.

Rahvahad (2010): venälaižed — 94,1%, toižed rahvahad — 5,9%.

Professionaližen opendusen aluzkund om Orehovo-Zujevon tehnikuman (baziruiše Likino-Dulövos) Kurovskojen alajaguz.[2]

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Kurovskojen pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Kurovskojen alajagusen lehtpol' Orehovo-Zujevon tehnikuman oztech.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Moskvan agjan lidnad
Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk