Ozöri

Vikipedii-späi
Ozöri
Озёры
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020-01-01) 24,653 ristitud
Pind 12 km²
Ozöri Озёры
Telefonkod +7−49 670-x-xx-xx
Avtokod 50, 90, 150, 190, 750
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Ozöri (ven.: Озёры) om Venäman lidn Moskvan agjan suvipäivnouzmas. Se om Ozörin lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2015 semendkud — rajonan).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš vspäi 1588 kuti Ozerki-külä (vai Ozerok). Külän šingotez zavodiše bumagkanghan manufakturan sauvondanke vl 1834. Jumalanpert' om saudud vl 1851. Moskvan regionan znamasine tekstiline keskuz 19. voz'sadan lopuspäi. Žilo sai lidnan statusad vn 1925 17. päiväl elokud. Toižen mail'man sodan aigan lidn ei olend okkupiruidud, no alastui bombardiruindale Okan vastrandaspäi. Mehanine (optikan) tegim oli saudud da radoi sodan jäl'ghe.

Ozöri šingotase vilugoitimiden pästandal tegimišton i torguindan täht, optižen stöklan tegimel, metallan ümbriradmižen tegimel, sömtegimištol (konditerine kombinat), sömpakuitesen kahtel edheotandal, spravitandan edheotandoil (pansionat, sanatorii).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalas, Okanjogen hural randal, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud segoitadud mecal i kavag'mecoil, om äi penid järvid i jogid niiš. Matkad Moskvan röunhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 126 km lodeheze orhal, avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kašir 23 km päivlaskmha orhal, 36 km avtotedme vai 150 km raudtedme, i Zaraisk 24 km suvipäivnouzmha, 32 km avtotedme vai 95 km raudtedme.

Ozöri-raudtestancii radab lidnas vspäi 1893, se om 39-kilometrižen sarakon Kolomnaspäi (sen Golutvin-päraudtestancijaspäi) lopstancii. Pordaigaline pullosild radab Okas päliči.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 22 629 eläjad, vl 1959 — 24 786 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 25 800 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 28 tuhad eläjid vll 1989−1998 (28 500 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma olmas lidnas.

Rahvahad (2010): venämalaižed — 95,0%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 4,0%.

Professionaližen opendusen aluzkund om Jegor'jevskan tehnikuman Ozörin filial.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Ozörin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Moskvan agjan lidnad
Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk