Mine sisu juurde

Klin (lidn)

Vikipedii-späi
Klin
Клин
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020-01-01) 79,715 ristitud
Pind 42 km²
Klin Клин
Telefonkod +7−49 624-x-xx-xx
Avtokod 50, 90, 150, 190, 750
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Klin (ven.: Клин) om Venäman lidn Moskvan agjan lodehes. Se om Klinan lidnümbrikon administrativine keskuz i kaikiš suremb lidn kahtespäi.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Nikonan aigkirjas vl 1317 nügüdläiženke nimenke. Mülütihe Tverin ruhtinazkundha, varmed lidnuz oli toradamhas Moskvad vaste. Vspäi 1482 om alištunu Moskvan tobmudele, kadoti kaičendznamoičendad i šingotihe hebontransportan holitišil. Klin sai Moskvan gubernijan makundan lidnan statusad vl 1785. Toine mail'mansodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (23. kül'mku — 15. tal'vku 1941), Tora Moskvas mäni.

Klin šingotase sauvondmaterialiden pästandal (sauvondkombinat, ikunstöklan tegim, lämuzizoläcii), sömtegimištol (leibänkombinat, lihakombinat, oluden tegim, kalankazvatandan edheotand), sintetižen kuidun tegimel, medicinižen pakuitesen edheotandoil, mugažo vedimdepo, kombisömän tegim i gigijenan abutusiden edheotand ratas lidnas. Ekologine situacii om sättutoi lähižen rujopoligonan tagut.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalan päivnouzmas, Sestr-jogen molembil randoil (ven.: Сестра́ 138 km pitte, Volgan oigedpol'ne bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 67 km suvipäivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Solnečnogorsk 23 km suvipäivnouzmha orhal da kaikil teil, i Visokovsk 11 km päivlaskmha.

Klin-raudtestancii radab lidnan päivlaskmas «Moskv (Leningradan päraudtestancii) — Tver'»-keskustal vspäi 1851. «Venäma»-avtote (M10-trass) läbitab lidnad, maksline «Neva»-avtote (M11-trass) mäneb 2..3 km päivlaskmha lidnaspäi. Moskvan agjan Sur' rengazavtote (A108-trass) läbitab Klinan keskuzpalad. Sodalidnut i Klin-5-aerodrom oma lidnas, punolendimiden jouk baziruiše siš.

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 27 691 eläjad, vl 1959 — 53 322 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 80 585 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) viž kahesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 93..95 tuhad eläjid vll 1982−1992 (95 100 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican päjumalanpert' (om saudud vll 1802−1836), seičeme jumalanpertid[1] i viž časounäd, evangelistoiden pühäpert' oma olmas lidnas.

Rahvahad (2010): venälaižed — 95,1%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,6%.

Professionaližen opendusen aluzkund om «Moskvanaluine»-kolledž.[2]

  1. Klinan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. «Moskvanaluine»-kolledžan sait (klincollege.ru). (ven.)



Moskvan agjan lidnad
Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk