Klin (lidn)

Vikipedii-späi
Klin
Клин
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020-01-01) 79,715 ristitud
Pind 42 km²
Klin Клин
Telefonkod +7−49 624-x-xx-xx
Avtokod 50, 90, 150, 190, 750
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Klin (ven.: Клин) om Venäman lidn Moskvan agjan lodehes. Se om Klinan lidnümbrikon administrativine keskuz i kaikiš suremb lidn kahtespäi.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Nikonan aigkirjas vl 1317 nügüdläiženke nimenke. Mülütihe Tverin ruhtinazkundha, varmed lidnuz oli toradamhas Moskvad vaste. Vspäi 1482 om alištunu Moskvan tobmudele, kadoti kaičendznamoičendad i šingotihe hebontransportan holitišil. Klin sai Moskvan gubernijan makundan lidnan statusad vl 1785. Toine mail'mansodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (23. kül'mku — 15. tal'vku 1941), Tora Moskvas mäni.

Klin šingotase sauvondmaterialiden pästandal (sauvondkombinat, ikunstöklan tegim, lämuzizoläcii), sömtegimištol (leibänkombinat, lihakombinat, oluden tegim, kalankazvatandan edheotand), sintetižen kuidun tegimel, medicinižen pakuitesen edheotandoil, mugažo vedimdepo, kombisömän tegim i gigijenan abutusiden edheotand ratas lidnas. Ekologine situacii om sättutoi lähižen rujopoligonan tagut.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalan päivnouzmas, Sestr-jogen molembil randoil (ven.: Сестра́ 138 km pitte, Volgan oigedpol'ne bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 67 km suvipäivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Solnečnogorsk 23 km suvipäivnouzmha orhal da kaikil teil, i Visokovsk 11 km päivlaskmha.

Klin-raudtestancii radab lidnan päivlaskmas «Moskv (Leningradan päraudtestancii) — Tver'»-keskustal vspäi 1851. «Venäma»-avtote (M10-trass) läbitab lidnad, maksline «Neva»-avtote (M11-trass) mäneb 2..3 km päivlaskmha lidnaspäi. Moskvan agjan Sur' rengazavtote (A108-trass) läbitab Klinan keskuzpalad. Sodalidnut i Klin-5-aerodrom oma lidnas, punolendimiden jouk baziruiše siš.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 27 691 eläjad, vl 1959 — 53 322 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 80 585 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) viž kahesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 93..95 tuhad eläjid vll 1982−1992 (95 100 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican päjumalanpert' (om saudud vll 1802−1836), seičeme jumalanpertid[1] i viž časounäd, evangelistoiden pühäpert' oma olmas lidnas.

Rahvahad (2010): venälaižed — 95,1%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,6%.

Professionaližen opendusen aluzkund om «Moskvanaluine»-kolledž.[2]

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Klinan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. «Moskvanaluine»-kolledžan sait (klincollege.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Moskvan agjan lidnad
Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk