Jegor'jevsk

Vikipedii-späi
Jegor'jevsk
Егорьевск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2019-01-01) 72,070 ristitud
Pind 29 km²
Jegor'jevsk Егорьевск
Telefonkod +7−49 640-x-xx-xx
Avtokod 50, 90, 150, 190, 750
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Jegor'jevsk (ven.: Его́рьевск) om Venäman lidn Moskvan agjan päivnouzmas. Se om Jegor'jevskan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2015 kül'mkud — rajonan).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1462 kuti Visokoje-külä (ven.: Высокое «korged»). Möhemba kätihe küläd Jegorije-Visokoje-žiloks, nimitihe jumalanpertin Jegorii-pühämehen mödhe, hän-žo Jurgii-vägestusenkandai. Žilo sai makundan lidnan statusad vn 1778 kahtendes poles, udesnimitihe Jegor'jev:aks, sid' nügüdläižikš. Šingotihe leibän jogavoččil jarmankoil i kanghiden tehmižel 19. voz'sadaspäi. Raudtesarak tuli lidnha Voskresenskaspäi vl 1869. Saudihe vedenveimen vodele 1877.

Jegor'jevsk šingotase mehanižel tegimel, räzintehnižiden tegesiden edheotandal, raudtekaluišton tegimel, sauvondmaterialiden tegimil (laminat, lämuzizoläcii), sömtegimištol (jauhtegim, leibtegim, lihakombinat, kofen pakuindedheotand), kengiden «Kotofei»-edheotandal, «Gedeon Richter»-zell'kompanijan tegimel. Nevondkundaližen aigan tömašinoiden tegim, kanghiden fabrik, nübliden edheotand, omblendfabrik i punümbriradajan kombinat radoiba mugažo.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase lidnümbrikon lodehes, Meščoran alangišton lodehližel röunal, Guslic-jogen üläjoksmusen randoil (ven.: Гу́слица 36 km pitte, Moskvan hurapol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvan röunhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 100 km lodeheze orhal, avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Voskresensk 23 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 28 km avtotedme vai raudtedme, i Kurovskoje 23 km lodeheze-pohjoižhe orhal, 29 km avtotedme vai raudtedme.

Jegor'jevsk I-raudtestancii radab lidnan lodehes vspäi 1870 (ende muite Jegor'jevsk), Jegor'jevsk II-seižutezpunkt (vspäi 1930) om sen palaks i üks'jäine lidnas passažiroiden täht, lühetas Jegor'jevsk aigplanoiš. Raudtestancii sijadase «Kurovskoje — Voskresensk»-keskustal.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1897 lidnan ristitišt oli 19 200 eläjad, vl 1939 — 56 314 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 70 081 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 70 tuhad eläjid vll 1973−2001 (74 200 rist. vl 1992) i om vspäi 2010 (73 766 rist. vl 2018). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican Mariinskii-naižjumalankodi Stroican päjumalanpertinke, ph. Aleksandr Nevalaižen päjumalanpert' i nell' jumalanpertid[1] oma olmas lidnas, mugažo vanhuskolaižiden pühäpert'.

Rahvahad (2010): venälaižed — 92,9%, uzbekad — 2,6%, toižed rahvahad — 4,5%.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Jegor'jevskan aviatehnine kolledž[2], Jegor'jevskan tehnikum[3] i Jegor'jevskan tehnologine institut[4].

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Jegor'jevskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Jegor'jevskan aviatehnižen kolledžan sait (eatkga.ru). (ven.)
  3. Jegor'jevskan tehnikuman sait (егорьевск-техникум.рф). (ven.)
  4. Jegor'jevskan tehnologižen institutan sait (e-stankin.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Moskvan agjan lidnad
Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk