Istr (lidn)

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Istr
Истра
 Lidnanznam
Coat of Arms of Istra (2008).png
 Flag
Flag of Istra.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020-01-01) 33 558 ristitud
Pind 17 km²
Istr Истра
Telefonkod +7-49 831-x-xx-xx
Avtokod 50, 90, 150, 190, 750
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Istr (ven.: И́стра) om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Istran lidnümbrikon (edel vn 2017 keväz'kud — rajonan) administrativine keskuz, kaikiš suremb lidn i eländpunkt.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1589 kuti Safatovo-žilo (ven.: Сафа́тово). Udesnimitihe sidä Voskresenskoje-žiloks vl 1636 Sündun Eläbzdusen (ven. Воскресение) jumalanpertin mödhe. Žilo sai makundan lidnan statusad Voskresensk-nimitusenke vl 1781. Oli muite lidnaks vspäi 1796 vhesai 1921, sid' makundan i rajonan keskuseks. Udesnimitihe nügüdläižikš vl 1930 jogen mödhe. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil lühüdaks aigaks vn 1941 lopus (26. kül'mku — 10. tal'vku), no oli muretud läz täuzin.

Istr-lidn šingotase elektrotehnikan i elektromehanikan tedotegimištaluzkundoil (masiništ üläkingitusiden täht, laivišton täht, elektrotermine, röntgenapparatad), metallanümbriradmižen tegimel, savičtegimel, sömtegimištol (maidproduktad, söm lapsiden täht), zell'edheotandal («KRKA»), mebel'tegimel i omblendfabrikal, kurortižel industrijal.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnümbrikon tobmuden pert'.

Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalan päivnouzmas, ühtennimižen jogen hural randal tobjimalaz (ven.: Истра 113 km pitte, Moskvan hura ližajogi), 165 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai (Moskvan avtorengaztehesai) om 35 km päivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Dedovsk 15 km päivnouzmha orhal, avtotel vai raudtel, Zvenigorod 20 km suvhe orhal vai avtotedme, i Moskvan Zelenograd-rajon 20 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 25 km avtotedme.

Novojerusalimskai-raudtestancii (ven.: Новоиерусалимская, vspäi 1901, suvipäivlaskmas) i Istr-platform (suves) ratas lidnas «Moskv (Rigan päraudtestancii) — Volokolamsk»-keskustal, se keskust om lidnan suviröunaks. Moskvan agjan pen' avtorengaz (A107-trass) mäneb 3 km päivnouzmha lidnaspäi.

Istr oli lidnankundan keskuseks edel vn 2017 keväz'kud, sen pind oli 22,88 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 7 323 eläjad, vl 1959 — 6 982 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 35 111 ristutud. Otab nelländest lidnümbrikon ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli 35 800 eläjad vl 1992 i 35 139 eläjad vl 2014. Ortodoksižen hristanuskondan Novojerusalimskii-mez'jumalankodi (vspäi 1656, viž pühäpertid), kaks' jumalanpertid[1] i kaks' časounäd oma olmas lidnas.

Rahvahad (2010): venälaižed — 94,3%, ukrainalaižed — 1,8%, toižed rahvahad — 3,9%.

Professionaližen opendusen aluzkund om Krasnogorskan kolledžan Istran filial i Istran profkolledž[2].

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Istran pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Istran profkolledžan sait (ipc.edusite.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Moskvan agjan lidnad
Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk