Kotel'niki

Vikipedii-späi
Kotel'niki
Котельники
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 68,758 ristitud
Pind 14,24 km²
Kotel'niki Котельники
Pämez' Sergei Žigalkin
(semendku 2020—)
Telefonkod +7−495-xxx-xx-xx
Avtokod 50, 90, 150, 190, 750
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kotel'niki (ven.: Коте́льники) om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Se om Moskvan suvipäivnouzmaine ezilidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitaškanzihe 17. voz'sadaspäi kuti Kotel'nikovo-külä, žilo 18. voz'sadaspäi. Aigan mändes nimitihe nügüdläižikš, nimituz om anttud alangoikahan (penidenke «katl'usidenke» i soidenke) rel'jefan mödhe. Kätihe Kotel'niki-radnikžiloks vl 1938. Mülüi Lübercin rajonha, kaks' tegint radoi: silikatižen savičun i raudbetontegesiden. Lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad vl 2004, erine lidnümbrik vspäi 2005.

Kotel'niki šingotase sauvondmaterialiden pästandal (Lübercin küllästamižfabrik letken löudmižsijanno, asfal'betontegim, metalližed konstrukcijad, betontegesed), lämuzladimiden tegimel, mineraližiden heretusiden edheotandal, «Belaja Dača»-agrofirmal sömedheotandanke («vauged kezakülä», maplodud i salatad), mugažo kouroiden tegim radab.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Moskv-jogen hural randpolel, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Röunatab Moskvanke päivlaskmas (Moskvan rengazavtote) i pohjoižes. Toižed lähembaižed lidnad oma Dzeržinskii ani suvhe i suvipäivlaskmha, Lüberci (passažirine raudtestancii) ani pohjoižpäivnouzmha. Kahten puišton palad oma lidnas: Kuz'minki-usadiban lodehes i Tomilinon suves uitoidenke.

«Ural»-manten «Moskv — Räzan'»-keskust (M5-trass) om lidnan pohjoižpäivnouzmaižeks röunaks. Janičkino-raudtestancii (ven.: Яничкино) radab lidnas vspäi 1940 «Lüberci — Dzeržinskii»-raudtesarakol, se om vaiše jüguiden täht, specializacii — kivivoin valund. «Kotel'niki»-metrostancijan üks' lähtendoišpäi om lidnan pohjoižröunal.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Kotel'niki om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Edeline lidnümbrikon pämez' (Administracijan pämez') om Andrei Bulgakov (kezaku 2018 — sulaku 2020). Deputatoiden Nevondkundan ezimez' om Anatolii Bondarenko vn 2017 sulakuspäi.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1939 žilon ristitišt oli 6 591 eläjad, vl 1959 — 13 792 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 338 ristutud, vn 2021 — 63 728 ristitud. Kaik 44 353 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2010): venälaižed — 79,5 %, armenijalaižed — 4,6 %, uzbekad — 2,0 %, ukrainalaižed — 1,9 %, totarlaižed — 1,6 %, azerbaidžanlaižed — 1,4 %, tadžikalaižed — 1,1 %, čuvašalaižed — 1,0 %, vjetnamalaižed — 1,0 %, toižed rahvahad — 5,9 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma saudud lidnas.

«Dubn»-universitetan filial[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Kotel'nikin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. «Dubn»-universitetan Kotel'nikin filialan sait (un-fkt.ru). (ven.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Moskvan agjan lidnad
Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk