Kotel'niki
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2024) | 72,311 ristitud |
| Pind | 14,24 km² |
| Pämez' | Sergei Žigalkin (semendku 2020—) |
| Telefonkod | +7−495-xxx-xx-xx |
| Avtokod | 50, 90, 150, 190, 750 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Kotel'niki (ven.: Коте́льники) om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Se om Moskvan suvipäivnouzmaine ezilidn.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitaškanzihe 17. voz'sadaspäi kuti Kotel'nikovo-külä, žilo 18. voz'sadaspäi. Aigan mändes nimitihe nügüdläižikš, nimituz om anttud alangoikahan (penidenke «katl'usidenke» i soidenke) rel'jefan mödhe. Kätihe Kotel'niki-radnikžiloks vl 1938. Mülüi Lübercin rajonha, kaks' tegint radoi: silikatižen savičun i raudbetontegesiden. Lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad vl 2004, om erigoittud lidnümbrikoks vspäi 2005.
Kotel'niki šingotase sauvondmaterialiden pästandal (Lübercin küllästamižfabrik letken löudmižsijanno, asfal'betontegim, metalližed konstrukcijad, betontegesed), lämuzladimiden tegimel, mineraližiden heretusiden edheotandal, Belaja Dača-agrofirmal sömedheotandanke («Vauged kezakülä», maplodud i salatad), mugažo kouroiden tegim radab.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase Moskv-jogen hural randpolel, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kahten puišton palad oma lidnas: Kuz'minki-usadiban lodehes i Tomilinon suves uitoidenke.
Röunatab Moskvanke päivlaskmas (Moskvan rengazavtote) i pohjoižes. Toižed lähembaižed lidnad oma Dzeržinskii ani suvhe i suvipäivlaskmha, Lüberci (passažirine raudtestancii) ani pohjoižpäivnouzmha.
«Ural»-manten «Moskv — Räzan'»-keskust (M5-trass) om lidnan pohjoižpäivnouzmaižeks röunaks. Janičkino-raudtestancii (ven.: Яничкино) radab lidnas vspäi 1940 «Lüberci — Dzeržinskii»-raudtesarakol, se om vaiše jüguiden täht, specializacii — kivivoin valund. «Kotel'niki»-metrostancijan üks' lähtendoišpäi om lidnan pohjoižröunal.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kotel'niki om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.
Edeline lidnümbrikon pämez' (Administracijan pämez') om Andrei Bulgakov (kezaku 2018 — sulaku 2020). Deputatoiden Nevondkundan ezimez' om Anatolii Bondarenko vn 2017 sulakuspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1939 žilon ristitišt oli 6 591 eläjad, vl 1959 — 13 792 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 338 ristutud, vn 2021 — 63 728 ristitud. Kaik 44 353 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 79,5 %, armenijalaižed — 4,6 %, uzbekad — 2,0 %, ukrainalaižed — 1,9 %, totarlaižed — 1,6 %, azerbaidžanlaižed — 1,4 %, tadžikalaižed — 1,1 %, čuvašalaižed — 1,0 %, vjetnamalaižed — 1,0 %, toižed rahvahad — 5,9 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma saudud lidnas.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičeme nimitadud päivkodid, koume keskškolad (nomer 1, 2, 3), čomamahtoiden škol V.K. Andrejevan nimed.
Ende Valdkundaližen «Dubn»-universitetan filial[2] oli lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Belaja Dača-usadib puištonke (2016)
- Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert', vn 2010 nägu
- «Mega Belaja Dača»-torguindkeskuz vl 2007
- Ph. Viktor Damaskalaine-moknikan jumalanpert', vn 2012 nägu vai sen aigemba
- «Kotel'niki»-metrostancijan lähtend lidnha vl 2015
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Kotel'niki Vikiaitas |
| Moskvan agjan lidnad | ||
| Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk | ||
