Irkutsk

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Irkutsk
Иркутск
 Lidnanznam
Coat of Arms of Irkutsk.svg
 Flag
Flag of Irkutsk (Irkutsk oblast).svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 623 736 ristitud
Pind 277 km²
IrkutskИркутск
Pämez' Dmitrii Berdnikov (2 015—)
Telefonkod +7-3 952-xxx-xxx
Avtokod 38, 85, 138
Aigvö UTC+8 (MSK+5)


Irkutskan administrativižed ümbrikod:
1 — Oigedrandaline ümbrik
2 — Oktäbrin ümbrik
3 — Sverdlovskii-ümbrik
4 — Leninan ümbrik

Irkutsk (ven.: Иркутск, burät.: Эрхүү) om Venäman lidn da lidnümbrik Sibirin suves. Se om Irkutskan agjan pälidn da kaikiš suremb lidn, Irkutskan rajonan administrativine keskuz mugažo (ei mülü rajonha).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnan aluz om pandud vl 1661 kuti Jandašan lidnuz (ven.: Яндашский острог) ruhtinasen-tuvalaižen nimen mödhe, möhemba Irkutskan lidnuz (ven. Иркутский острог) jogen mödhe. Sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1686. Järedad lämoipalod oliba lidnas vodel 1716, i 1879 — udessündutihe lidnad kümne vot.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Angar-jogen molembil randoil Irkut-jogensun sijas, Angar-jogi läbitab lidnad suvipäivnouzmaspäi lodeheze. Lidnan keskuz seižub 440 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Baikalan randalesai om 66 km päivnouzmha. Lähembaižed Angarsk- i Šelehov-lidnad mülüdas Irkutskan aglomeracijha.

Irkutsk jagase 4 administrativižhe ümbrikho, ičeze administracijoidenke. Jagand koumhe ümbrikho (Oigedrandaline, Hurarandaline i Keskuzümbrik) om vaiše planoiš vspäi 2015. Lidn om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 587 891 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1991 — 641 tuhad eläjid. Irkutsk om lidnaglomeracijan keskuz 1,1 mln eläjidenke (kaks' videndest agjan ristitištos vl 2016).

Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,4%): venälaižed — 85,3%, burätalaižed — 2,2%, ukrainalaižed — 1,0%, totarlaižed — 0,7%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, kirgizlaižed — 0,4%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,6%, rahvahuden ozutandata — 7,0%.

Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Pötr Turčaninov (1932-2009) – oli venälaine mez', Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman voimujupirdai da grafikanpirdai.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Irkutskan agjan lidnad
Alaudinsk | Alzamai | Angarsk | Baikal'sk | Birüsinsk | Bodaibo | Bratsk | Čerömhovo | Irkutsk | Kirensk | Sajansk | Sibirin Usol'je | Slüdänk | Svirsk | Šelehov | Zim | Železnogorsk Ilimal | Taišet | Tulun | Ust'-Ilimsk | Ust'-Kut | Vihorevk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež