Mine sisu juurde

Irkutsk

Vikipedii-späi
Irkutsk
Иркутск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 611,215 ristitud
Pind 277 km²
Irkutsk Иркутск
Pämez' Ruslan Bolotov
(semendku 2020—)
Telefonkod +7−3952-xxx-xxx
Avtokod 38, 85, 138
Aigvö UTC+8 (MSK+5)


Irkutskan administrativižed ümbrikod:
1 — Oigedrandaline ümbrik
2 — Oktäbrin ümbrik
3 — Sverdlovskii-ümbrik
4 — Leninan ümbrik

Irkutsk (ven.: Ирку́тск, burät.: Эрхүү) om Venäman lidn da lidnümbrik Sibirin suves. Se om Irkutskan agjan pälidn da kaikiš suremb lidn, Irkutskan rajonan administrativine keskuz mugažo (ei mülü rajonha). Järed regionaline opendusen keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1661 kuti Jandašan lidnuz (ven.: Яндашский острог) ruhtinasen-tuvalaižen nimen mödhe, möhemba Irkutskan lidnuz (ven. Иркутский острог) jogen mödhe. Sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1686. Järedad lämoipalod oliba lidnas vodel 1716, i 1879 — udessündutihe lidnad kümne vot.

Irkutsk šingotase aviasauvomižel, kaivuzmašiništon tegimel, sidotehnikan pästandal, sauvondmaterialiden tehmižel (raudbeton, keramižed tegesed), sömtegimištol (voirazvkombinat, lihakompanii, maidtegim, leibtegim, konditerine fabrik, oluden pästand), turizmal i torguindal. Hilen i kivivoin samižen, gidroenerijan kompanijan i Päivnouzmaižsibirižen raudten päfaterad sijadasoiš lidnas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Angar-jogen molembil randoil Irkut-jogensun sijas, Angar-jogi läbitab lidnad suvipäivnouzmaspäi lodeheze. Lidnan keskuz seižub 440 m ü.m.t. korktusel. Matkad Baikalan randalesai om 66 km päivnouzmha. Lähembaižed Angarsk- (lodeheze) i Šelehov- (suvipäivlaskmha) lidnad mülüdas Irkutskan aglomeracijha.

Klimat om terav kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +1,4 C°, kezakun-elokun +16..+19 C°, tal'vkun-uhokun −14..−18 C°. Ekstremumad oma −49,7 C° i +37,2 C°. Paneb sadegid 477 mm vodes, enamba heinkus-elokus (96..107 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (9..14 mm kus). Mahusen kül'mandan normativine süvüz om 3..3,5 metrad.

Irkutsk jagase nelläks administrativižeks ümbrikoks, ičeze administracijoidenke. Jagand koumeks ümbrikoks (Oigedrandaline, Hurarandaline i Keskuzümbrik) om vaiše planoiš vspäi 2015. Lidn om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 587 891 ristitud. Kaik 623 736 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 641 tuhad eläjid vl 1991. Irkutsk om lidnaglomeracijan keskuz 1,1 mln eläjidenke (kaks' videndest agjan ristitištos vl 2016).

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 85,3 %, burätalaižed — 2,2 %, ukrainalaižed — 1,0 %, totarlaižed — 0,7 %, azerbaidžanlaižed — 0,4 %, kirgizlaižed — 0,4 %, armenijalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 2,6 %, rahvahuden ozutandata — 7,0 %.

Kaik 11 tehnikumad, 12 kolledžad, teatran škol i olimpižen rezervan škol, kuz' sijališt universitetad ratas lidnas, i toižiden lidnoiden (Moskv, Novosibirsk) üläopendusen aluzkundoiden läz kümned filialad. Lidnan üläopenikoiden ühthine lugu oli 120 tuhad ristituid vl 2011. Universitetad oma Irkutskan valdkundaline, nacionaline tehnine[1] (alusenpanend 1930 kut kaivuzinstitut, 15,3 tuh. üläopenikoid vl 2021), valdkundaližed medicinine, agrarine i teühtenzoitusen, Baikalan valdkundaline universitet.

Lidnan edeline pämez' om Dmitrii Berdnikov (keväz'ku 2015 — keväz'ku 2020).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, tramvaid, trolleibusad, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik koume sildad i te GES:an padoseinädme ühtenzoittas Angaran randoid.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Irkutsk-lendimport[2] ( IKT / UIII / ИКТ, 2,4 mln passažiroid vl 2019) sijadase vides kilometras lidnan keskusespäi sen röunal. Tehtas reisid Venäman järedoihe lidnoihe, Päivnouzmaižen i Suvipäivnouzmaižen Azijan maihe.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Tetabad sündnuded[vajehta | vajehtada tekst]

  • Pötr Turčaninov (1932−2009) — oli venälaine mez', Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman voimujupirdai da grafikanpirdai.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Irkutskan nacionaližen tehnižen tedoiduzuniversitetan sait (istu.edu). (ven.) (angl.)
  2. Irkutsk-lendimportan sait (iktport.ru). (ven.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Irkutskan agjan lidnad
Alaudinsk | Alzamai | Angarsk | Baikal'sk | Birüsinsk | Bodaibo | Bratsk | Čerömhovo | Irkutsk | Kirensk | Sajansk | Sibirin Usol'je | Slüdänk | Svirsk | Šelehov | Zim | Železnogorsk Ilimal | Taišet | Tulun | Ust'-Ilimsk | Ust'-Kut | Vihorevk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež