Čit

Čit
Чита

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	333,159 ristitud
Pind	539 km²
Pämez'	Inna Ščeglova (uhoku 2025—)
Telefonkod	+7−3022-xxx-xxx
Avtokod	75, 80
Aigvö	UTC+9 (MSK+6)

Lidnan kart (2022)

Čit (ven.: Чита́ [tɕɪˈta]) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivnouzmas. Se om Baikalantagaižen randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Čitan rajonan keskuz (ei mülü sihe).

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud kuti Plotbišče-külä (ven.: селение Плотбище) samha nahkoid, se mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1687. Vspäi 1701 mainitase kuti Čitinskai-slabad, vspäi 1711 — Čitan lidnuz (ven.: Читинский острог). Om nimitadud jogen mödhe. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1851, kätihe sidä Baikalantagaižen agjan pälidnaks. Lidn šingotihe kuldan möjiden-torgovanoiden keskuseks, i vl 1897 Transsib-raudte tuli lidnha.

Lidn šingotase raudten edheotandoil, sauvondmaterialiden tegimil (raudbetontegesiden tegim, pertinsauvondkombinat), mašinansauvomižen tegim radab nevondkundaližes aigaspäi (kompressorad i vilugoitimed), keramine tegim i meblin fabrik. Vll 2009−2018 avtotegim radoi, pästli «Guran»-minijüguavtoid. Järed vatken kombinat tuli likvidacijannoks vl 2001.

Geografijan andmused

Randan eländpunktad i municipalitetad vn 2014 kartal

Lidn seižub ühtennimižen jogen molembil randoil läz sen lanktendad Ingod-jogehe huralpäi (Amuran bassein), 650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikiš korktemb čokkoim om Čit-mägi (1039 m). Kaikiš madalamb čokkoim sijadase Ingod-jogen alangištos (632 m).

Klimat om terav kontinentaline, päivoikaz, keväz'kus-heinkus eriližešti. Keza om mussonižen klimatan pirdoidenke, tal'v om vilu kuiv. Voden keskmäine lämuz om −1,4 C°, kezakun-elokun +16,0..+18,7 C°, tal'vkun-uhokun −19,2..−25,2 C°. Ekstremumad oma −49,6 C° (viluku) i +43,2 C° (kezaku, heinku). Kezaaigan minimum om −5,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +7,4 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +0,1 C°), sulasäd oma harvad vilukus lujas (maksimum +0,4 C°). Paneb sadegid 349 mm vodes, enamba heinkus-elokus (89..90 mm kus), kuiv sezon om redukus-keväz'kus (2..9 mm kus, 28 mm kaikes pordos). Il'man keskmäine vozne relätivine nepsuz om 65 %. Vll 2015−2016 Čit oli tundištadud kut Venäman lidn kaikiš enamba redustadud il'manke, se tehnus kebnavtoiden äjüden tagut i radajiden hilel LEK:oiden taguiči (tuhkan kukhad anttas tomud kuival tal'vel).

Tobmuz

Lidnan rajonad vl 2017:
     Raudten rajon      Ingodan rajon      Keskuzrajon      Černovskii-rajon

Čit om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Se jagase nelläks administrativižeks rajonaks (ei ole municipaližed ühtnikad): Raudten, Ingodan, Keskuzrajon i Černovskii-rajon.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen mer (ende radnikusen nimi oli Administracijan pämez'), edel vn 2025 uhokud oli Duman ezimez'. Nügüdläine mer om Inna Ščeglova, otab radnikust vn 2023 heinkuspäi. Edeližed lidnan Administracijan pämehed oma Andrei Grenišin (tal'vku 2022 — heinku 2023), Aleksandr Sapožnikov (semendku 2019 — tal'vku 2022), Oleg Kuznecov (sügüz'ku 2016 — semendku 2019). Lidnan Duman ezimez' om Jevgenii Jarilov vn 2019 redukuspäi. Edeližed Duman ezimehed: Andrei Jadriščenskii (vn 2019 uhoku-sügüz'ku), Anatolii Mihalöv (keväz'ku 2001 — uhoku 2019, eli vozil 1948−2019 kezaku).

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 324 444 ristitud, vn 2021 — 334 427 ristitud. Kaik 347 088 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 377 tuhad eläjid vodel 1992 i 351 784 eläjad vl 2020.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks'kümne kaks' pühäpertid i puine Emäganpäivän jumalankodi oma kaičenus i saudud lidnas: kafedraline Jumalanmaman Kazanin jumalaižen päjumalanpert' (letihe vll 2001−2004), Hristan Eläbzdusen puine päjumalanpert' (om saudud vl 1851 kut katoline, kätihe ortodoksižeks vl 1945), kaks'toštkümne jumalanpertid, viž kodijumalanpertid, koume časounäd.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma nell' profškolad (čomamahtoiden, kul'turan, torguimiž-kulinarine, südäiazjoiden ministrusen Suvorovan sodaškol), seičeme kolledžad (kaivuzkolledž M.I. Agoškovan nimed, Baikalantagaine valdkundaline, pedagogine, politehnine, medicinine, torguimiž-ekonomine, kompjuterine), koume tehnikumad (maižandusen, raudtetransportan, saraktehnologijoiden da biznesan), Baikalantagaine valdkundaline universitet, Čitan valdkudaline medakademii, toižiden lidnoiden üläopendusen aluzkundoiden nell' filialad (Irkutsk, Habarovsk).

Transport

Čitan lendimportan sijaduz vn 2014 randan kartal

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Čit (Kadal)-lendimport (ven.: Чита (Кадала́), irdp. HTA / UIAA / süd. СХТ, 515 tuh. passažiroid vl 2021) om saudud vižtoštkümnes kilometras päivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi Kadal-lidnanlaptas. Tehtas reisid Venäman evropižen palan i Sibirin järedoihe lidnoihe, Pekinha, Tailandan i Vjetnaman lebutahoiže, mugažo Baikalantagaižen randan lendimportoihe penel aviacijal.

Galerei

• 
  Lidnümbrikon administracijan sauvuz (2010)
• 
  FSB:n ohjandusen sauvuz (2015, ende Šumovad-velliden-torgovanoiden pert'kulu)
• 
  Jumalanmaman Kazanin jumalaižen kafedraline päjumalanpert', vn 2015 nägu
• 
  Buddizman pühäpert' (2015, Čitan dacan)
• 
  Venäman raudteiden inženerkeskuz vl 2015
• 
  Čitan raudtetehnikum (2010)
• 
  Baikalantagaine valdkundaline universitet, istoriž-filologine fakul'tet (2010)
• 
  «Zabaikal'je»-adivpert' (2015, Baikalantaguine)
• 
  Čitan lendimportan B-terminalan nägu vl 2015
• 
  Čit II-päraudtestancii (2014. voz' vai sen aigemba)

Irdkosketused

• Lidnan Duman oficialine sait (gorduma.msuchita.ru). (ven.)
• Lidnan administracijan oficialine sait (admin.msuchita.ru). (ven.)