Čit

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Čit
Чита
 Lidnanznam
Coat of arms of Chita (Zabaykalsky Krai).svg
 Flag
Flag of Chita (Chita oblast).svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 350,861 ristitud
Pind 534 km²
Čit Чита
Pämez' Jevgenii Jarilov
(sügüz'ku 2019—)
Telefonkod +7−3022-xxx-xxx
Avtokod 75, 80
Aigvö UTC+9 (MSK+6)


Lidnan rajonad:
     Raudten rajon      Ingodan rajon      Keskuzrajon      Černovskii-rajon

Čit (ven.: Чита) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivnouzmas. Se om Baikalantagaižen randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Čitan rajonan keskuz (ei mülü sihe).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud kuti Plotbišče-külä (ven.: селение Плотбище) samha nahkoid, se mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1687. Vspäi 1701 mainitase kuti Čitinskai-slabad' , vspäi 1711 — Čitan lidnuz (ven.: Читинский острог). Om nimitadud jogen mödhe. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1851, kätihe sidä Baikalantagaižen agjan pälidnaks. Lidn šingotihe kuldan möjiden-torgovanoiden keskuseks, i vl 1897 Transsib-raudte tuli lidnha.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn seižub ühtennimižen jogen molembil randoil läz sen lanktendad Ingod-jogehe huralpäi (Amuran bassein), 650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikiš korktemb čokkoim om Čit-mägi (1039 m). Kaikiš madalamb čokkoim sijadase Ingod-jogen alangištos (632 m).

Klimat om terav kontinentaline, tal'v om vilu. Voden keskmäine lämuz — −1,4 C°. Paneb sadegid 349 mm vodes, kuiv sezon om redukus-keväz'kus (28 mm kaikes pordos).

Čit om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase nelläks administrativižeks rajonaks (ei ole municipaližed ühtnikad): Raudten, Ingodan, Keskuzrajon i Černovskii-rajon.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 324 444 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 377 tuhad eläjid vodel 1992 i 351 784 eläjad vl 2020.

Lidnan edeline pämez' oli Anatolii Mihalöv (keväz'ku 2001 — uhoku 2019, eli vozil 1948−2019 kezaku).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Čit (Kadal)-lendimport (ven.: Чита (Кадала), irdp. HTA / süd. СХТ, 515 tuh. passažiroid vl 2021) om saudud 15 km päivlaskmha lidnan keskusespäi Kadal-lidnanlaptas. Tehtas reisid Venäman evropižen palan i Sibirin järedoihe lidnoihe, Pekinha, Tailandan i Vjetnaman lebutahoiže, mugažo Baikalantagaižen randan lendimportoihe penel aviacijal.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Baikalantagaižen randan lidnad
Balei | Borz' | Čit | Hilok | Krasnokamensk | Mogoč | Nerčinsk | Petrovsk-Zabaikal'skii | Sretensk | Šilk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež