Mine sisu juurde

Čit

Vikipedii-späi
Čit
Чита
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2024) 333,159 ristitud
Pind 539 km²
Čit Чита
Pämez' Inna Ščeglova
(uhoku 2025—)
Telefonkod +7−3022-xxx-xxx
Avtokod 75, 80
Aigvö UTC+9 (MSK+6)


Lidnan kart (2022)

Čit (ven.: Чита́ [tɕɪˈta]) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivnouzmas. Se om Baikalantagaižen randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Čitan rajonan keskuz (ei mülü sihe).

Eländpunktan aluz om pandud kuti Plotbišče-külä (ven.: селение Плотбище) samha nahkoid, se mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1687. Vspäi 1701 mainitase kuti Čitinskai-slabad, vspäi 1711 — Čitan lidnuz (ven.: Читинский острог). Om nimitadud jogen mödhe. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1851, kätihe sidä Baikalantagaižen agjan pälidnaks. Lidn šingotihe kuldan möjiden-torgovanoiden keskuseks, i vl 1897 Transsib-raudte tuli lidnha.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn seižub ühtennimižen jogen molembil randoil läz sen lanktendad Ingod-jogehe huralpäi (Amuran bassein), 650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikiš korktemb čokkoim om Čit-mägi (1039 m). Kaikiš madalamb čokkoim sijadase Ingod-jogen alangištos (632 m).

Klimat om terav kontinentaline, tal'v om vilu. Voden keskmäine lämuz — −1,4 C°, kezakun-elokun +16..+19 C°, tal'vkun-uhokun −19..−25 C°. Ekstremumad oma −49,6 C° i +43,2 C°. Paneb sadegid 349 mm vodes, kuiv sezon om redukus-keväz'kus (28 mm kaikes pordos).

Lidnan rajonad vl 2017:
     Raudten rajon      Ingodan rajon      Keskuzrajon      Černovskii-rajon

Čit om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Se jagase nelläks administrativižeks rajonaks (ei ole municipaližed ühtnikad): Raudten, Ingodan, Keskuzrajon i Černovskii-rajon.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen mer (ende radnikusen nimi oli Administracijan pämez'), edel vn 2025 uhokud oli Duman ezimez'. Nügüdläine mer om Inna Ščeglova, otab radnikust vn 2023 heinkuspäi. Edeližed lidnan Administracijan pämehed oma Andrei Grenišin (tal'vku 2022 — heinku 2023), Aleksandr Sapožnikov (semendku 2019 — tal'vku 2022), Oleg Kuznecov (sügüz'ku 2016 — semendku 2019). Lidnan Duman ezimez' om Jevgenii Jarilov vn 2019 redukuspäi. Edeližed Duman ezimehed: Andrei Jadriščenskii (vn 2019 uhoku-sügüz'ku), Anatolii Mihalöv (keväz'ku 2001 — uhoku 2019, eli vozil 1948−2019 kezaku).

Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 324 444 ristitud, vn 2021 — 334 427 ristitud. Kaik 347 088 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 377 tuhad eläjid vodel 1992 i 351 784 eläjad vl 2020.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks'kümne kaks' pühäpertid[1] i puine Emäganpäivän jumalankodi oma kaičenus i saudud lidnas: kafedraline Jumalanmaman Kazanin jumalaižen päjumalanpert' (letihe vll 2001−2004), Hristan Eläbzdusen puine päjumalanpert' (om saudud vl 1851 kut katoline, kätihe ortodoksižeks vl 1945), kaks'toštkümne jumalanpertid, viž kodijumalanpertid, koume časounäd.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma nell' profškolad (čomamahtoiden, kul'turan, torguimiž-kulinarine, südäiazjoiden ministrusen Suvorovan sodaškol), seičeme kolledžad (kaivuzkolledž M.I. Agoškovan nimed, Baikalantagaine valdkundaline, pedagogine, politehnine, medicinine, torguimiž-ekonomine, kompjuterine), koume tehnikumad (maižandusen, raudtetransportan, saraktehnologijoiden da biznesan), Baikalantagaine valdkundaline universitet[2], Čitan valdkudaline medakademii, toižiden lidnoiden üläopendusen aluzkundoiden nell' filialad (Irkutsk, Habarovsk).

Čitan lendimportan sijaduz vn 2014 randan kartal

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Čit (Kadal)-lendimport[3] (ven.: Чита (Кадала́), irdp. HTA / UIAA / süd. СХТ, 515 tuh. passažiroid vl 2021) om saudud vižtoštkümnes kilometras päivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi Kadal-lidnanlaptas. Tehtas reisid Venäman evropižen palan i Sibirin järedoihe lidnoihe, Pekinha, Tailandan i Vjetnaman lebutahoiže, mugažo Baikalantagaižen randan lendimportoihe penel aviacijal.

  1. Čitan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Baikalantagaižen valdkundaližen universitetan sait (zabgu.ru). (ven.) (+erased-se tedod anglijan i kitajan kelil)
  3. Rahvahidenkeskeižen Čit-lendimportan sait (aerochita.ru). (ven.)



Baikalantagaižen randan lidnad
Balei | Borz' | Čit | Hilok | Krasnokamensk | Mogoč | Nerčinsk | Petrovsk-Zabaikal'skii | Sretensk | Šilk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež