Tümen'

Tümen'
Тюмень
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2023)	855,618 ristitud
Pind	698,48 km²
Pämez'	Ruslan Kuharuk; (kezaku 2018—)
Telefonkod	+7−3452-xxx-xxx
Avtokod	72
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Tümen' (ven.: Тюме́нь, tot.: Төмән) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suvipäivlaskmas. Se om valdkundan 18nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Tümenin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Tümenin rajonan tobmuden aluzkundad sijadasoiš lidnas.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1586 kuti Tümenin lidnuz (ven.: Тюменский острог) da ezmäine Venäman lidn Sibiriš. Sijazihe lidnust läz Tümenin hankundan Čingi-Tur-pälidnad, kudamb oli olmas 13.-16. voz'sadal. Vl 1695 puine lidn paloi, i sauvoškanzihe kivižid pertid. Vspäi 1782 oli makundan lidnan statusanke, nahkoiden i kouroiden tehmine oliba šingotadud. Raudte tuli lidnha vl 1885.

1960-nzil vozil kätihe Tümenin Pohjoižen päbazaks otmaha kävutamižhe kivivoin ga gazan löudmižsijid, necil alusel šingotase nügüd'-ki. Tegimišton päsarakod oma mašinansauvomine i metalltegesiden pästand, elektronižen i optižen mašiništon tehmine, kivivoin ümbriradmine (Antipinon KÜT).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Tur-jogen mougotil randoil (ven.: Тура, Irtišan hurapol'ne bassein), 102 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Sverdlovskan agjhasai om 30 km päivlaskmha, Moskvhasai om 2121 km päivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Jalutorovsk 65 km suvipäivnouzmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Kurgan suvhe (200 km avtotedme), Jekaterinburg päivlaskmha (325 km avtotedme) i Tobol'sk pohjoižpäivnouzmha (245 km avtotedme).

Klimat om ven kontinentaline teravan kontinentaližen röunal. Voden keskmäine lämuz om +2,4 C°, kezakun-elokun +16..+19 C°, tal'vkun-uhokun −13..−15 C°. Ekstremumad oma −49,2 C° i +38 C°. Paneb sadegid 461 mm vodes, enamba kezakus-elokus (60..86 mm kus), vähemba tal'vkus-sulakus (15..25 mm kus).

Tümen' jagase nelläks administrativižeks ümbrikoks, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Lidn om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 581 907 ristitud, lidnümbrikon — 604 746 ristitud. Kaik 744 554 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 1 mln eläjid om lidnaglomeracijas vl 2023.

Rahvahad (lidnümbrik vl 2010, enamba 0,4 %): venälaižed — 77,4 %, totarlaižed — 5,6 %, ukrainalaižed — 1,5 %, azerbaidžanlaižed — 1,0 %, armenijalaižed — 0,9 %, saksalaižed — 0,6 %, kazahlaižed — 0,5 %, čuvašalaižed — 0,5 %, vaugedvenälaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 3,3 %, rahvahuden ozutandata — 8,3 %.

Tümen' om tedon i opendusen järedaks keskuseks. Severz'-se kümnikoid tedoinstitutoid ratas. Kolledžiden kümnikad oma lidnas. Üläopendusen aluzkundad oma Tümenin valdkundaline universitet^[1] (alusenpanend 1930 kut pedinstitut, universitet vspäi 1973, 27 tuhad üläopenikoid), Tümenin valdkundaline medicinine universitet^[2] (alusenpanend 1963 kut medinstitut, vll 1995−2015 akademii, läz vit tuhad üläopenikoid), Tümenin valdkundaline kul'turan institut^[3], Tümenin industrialine universitet^[4] (om sätud vl 2016 kahten universitetan ühtištusel, industrialine institut oli vspäi 1963), Pohjoižen Uralantaguižen valdkundaline agrarine universitet, Tümenin sodainženerine kamandine üläškol, mugažo Uralan valdkundaližen raudteühtenzoitusen universitetan (Jekaterinburg) filial.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudte ühtenzoitab Jekaterinburganke, Surgutanke i Omskanke. Kuz' avtotesildad ühtenzoittas Turanjogen randoid.

Rahvahidenkeskeine civiline Roščino-lendimport Dmitrii Mendelejevan nimed^[5] (TJM / USTR / РЩН, 2,3 mln passažiroid vl 2022) sijadase 13 km päivlaskmha lidnan keskusespäi ani sen röunan taga. Tehtas reisid Keskuzazijan maihe, Keskmeren i Suviazijan lebutahoiže, Venäman kivivoiregionihe da järedoihe lidnoihe.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnan administracijan sauvuz (2009)
Jumalanmaman Znaman jumalaižen kafedraline päjumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2014 nägu
«Gazprom VNIIGAZ»-tedoinstitutan eksperimentaline tegim vl 2017 (mašiništ poltuzenergetižen kompleksan täht)
Päivlaskmaižen Sibirin kivivoin da gazan innovacine keskuz (tehnopark) vl 2009
«Ovental-Tauer»-ofissauvuz vl 2008 (TNK-BP-kompanijan ofis)
Tümenin valdkundaline universitet (korpus nomer 10), Valdkundan i oiktusen institut (2019)
Mansüdäimen racionaližen kävutamižen tedoliž-analitine keskuz Vladimir Špil'manan nimed (2008)
Tümenin filarmonii (2009)
Roščino-lendimport vl 2017
Tümen' -päraudtestancijan sauvused vl 2009

Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tamara Tumanova (1919−1996) — oli Francijan da AÜV:oiden ezibalerin i aktris.
Aleksandr Jevgen'jevič Vagner (1950−2016) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman pirdai, skul'ptor.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

↑ Tümenin valdkundaližen universitetan sait (utmn.ru). (ven.)
↑ Tümenin valdkundaližen medicinižen universitetan sait (tyumsmu.ru). (ven.)
↑ Tümenin valdkundaližen kul'turan institutan sait (tumgik.ru). (ven.)
↑ Tümenin industrialižen universitetan sait (tyuiu.ru). (ven.) (angl.) (arab.) (kit.)
↑ Roščino-lendomportan sait (tjmport.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tümen' Vikiaitas

	Tümenin agjan lidnad (avtonomižita ümbrikoita)
	Išim \| Jalutorovsk \| Zavodoukovsk \| Tobol'sk \| Tümen'

	Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
	Abakan \| Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ol \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnogorsk \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskv \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' (de fakto) \| Sevastopol' (de fakto) \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Uz'lidn \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Uf \| Ulan Ude \| Ul'janovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež

[1] Tümenin valdkundaližen universitetan sait (utmn.ru). (ven.)

[2] Tümenin valdkundaližen medicinižen universitetan sait (tyumsmu.ru). (ven.)

[3] Tümenin valdkundaližen kul'turan institutan sait (tumgik.ru). (ven.)

[4] Tümenin industrialižen universitetan sait (tyuiu.ru). (ven.) (angl.) (arab.) (kit.)

[5] Roščino-lendomportan sait (tjmport.ru). (ven.)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]