Tümen'

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Tümen'
Тюмень
 Lidnanznam
Coat of Arms of Tyumen (Tyumen oblast) (2005).png
 Flag
Flag of Tyumen (Tyumen oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 768 358 ristitud
Pind 698,48 km²
Tümen' Тюмень
Pämez' Ruslan Kuharuk
(heinku 2 018—  VN)
Telefonkod +7-3 452-xxx-xxx
Avtokod 72
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Tümenin administrativižed ümbrikod:
1. Päivnouzmaine rajon (vspäi 2008)
2. Kalininan rajon
3. Leninan rajon
4. Keskuzrajon

Tümen' (ven.: Тюмень, tot.: Төмән) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suvipäivlaskmas. Se om valdkundan 18nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Tümenin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Tümenin rajonan tobmuden aluzkundad sijadasoiš lidnas.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1586 kuti Tümenin lidnuz (ven.: Тюменский острог) da ezmäine Venäman lidn Sibiriš. Sijazihe lidnust läz Tümenin hankundan Čingi-Tur-pälidnad, kudamb oli olmas 13.-16. voz'sadal. Vl 1695 puine lidn paloi, i sauvoškanzihe kivižid pertid. Vspäi 1782 oli makundan lidnan statusanke, nahkoiden i kouroiden tehmine oliba šingotadud. Raudte tuli lidnha vl 1885.

1960-nzil vozil kätihe Tümenin Pohjoižen päbazaks otmaha kävutamižhe kivivoin ga gazan löudmižsijid, necil alusel šingotase nügüd'-ki.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Tur-jogen mougotil randoil (ven.: Тура, Irtišan hurapol'ne bassein), 102 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Sverdlovskan agjhasai om 30 km päivlaskmha, Moskvhasai om 2121 km päivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Jalutorovsk 65 km suvipäivnouzmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Kurgan suvhe (200 km avtotedme), Jekaterinburg päivlaskmha (325 km avtotedme) i Tobol'sk pohjoižpäivnouzmha (245 km avtotedme).

Tümen' jagase 4 administrativižhe ümbrikho, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 581 907 ristitud, lidnümbrikon — 604 746 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2018).

Rahvahad (lidnümbrik vl 2010, enamba 0,4%): venälaižed — 77,4%, totarlaižed — 5,6%, ukrainalaižed — 1,5%, azerbaidžanlaižed — 1,0%, armenijalaižed — 0,9%, saksalaižed — 0,6%, kazahlaižed — 0,5%, čuvašalaižed — 0,5%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,3%, rahvahuden ozutandata — 8,3%.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudte ühtenzoitab Jekaterinburganke, Surgutanke i Omskanke. Kuz' avtotesildad ühtenzoittas Turanjogen randoid.

Rahvahidenkeskeine civiline Roščino-lendimport (TJM / РЩН) sijadase 13 km päivlaskmha lidnan keskusespäi ani sen röunan taga, tehtas reisid Keskuzazijan maihe, Keskmeren i Suviazijan lebutahoiže, Venäman kivivoiregionihe da järedoihe lidnoihe.

Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Tümenin agjan lidnad (avtonomižita ümbrikoita)
Išim | Jalutorovsk | Zavodoukovsk | Tobol'sk | Tümen'


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež