Stavropol'

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Stavropol'
Ставрополь
 Lidnanznam
Coat of Arms of Stavropol (1994).png
 Flag
Flag of Stavropol.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020-01-01) 450 680 ristitud
Pind 171,7 km²
Stavropol' Ставрополь
Pämez' sija om vakantine
(semendku 2 020)
Telefonkod +7-8 652-xxx-xxx
Avtokod 26, 126
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Stavropolin administrativižed rajonad (vspäi 1977):
     Tegimišton rajon      Oktäbrin rajon      Leninan rajon

Stavropol' (ven.: Ставрополь) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Stavropolin randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1777 kuti Stavropol' Kavkazal. Vl 1785 se sai lidnan statusad. Vl 1897 raudte tuli lidnha Kavkazskai-stancijaspäi, ühtenzoiti lähiženke «Rostov DonalVladikavkaz»-jononke.

Vozil 1935−1943 lidnan nimi oli Vorošilovsk. Vspäi 1964 udesnimitihe Stavropolid Volgaveres, i oficialine nimi tegihe nügüdläižikš.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Stavropolin randan päivlaskmas, Kavkazan ezimägištol, 230..660 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 1230 km pohjoižhe orhal vai 1410 km avtotedme. Järed vezišt sijadase lidnümbrikon päivlaskmas — Sengileevskoje-vezivaradim (42 km²), Jegorlik-jogi täudub sidä, kudambad sen ližaks Kuban' täudub Nevinnomisskan kanalan kal't. Lidnümbrik om ümbärtud Špakan rajonan territorijal. Lähembaižed järedad lidnad oma pohjoine Mihailovsk-kaimdailidn, Nevinnomissk suvhe (46 km orhal) i Armavir päivlaskmha (67 km orhal).

Toine lidnümbrikon eländpunkt om Grušovii-futor (196 eläjad vl 2017). Lidnan ümbrikon pind — 276,7 km², lidnan pind — 171,7 km². Stavropol' jagase koumeks administrativižeks rajonaks, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 85 251 eläjad, vl 1959 — 141 023 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 398 539 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz 600 tuhad elädas ezilidnoidenke. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Johannan Mariinskii-naižjumalankodi (vspäi 1852), koume päjumalanpertid[1], kaks'kümne jumalanpertid, kaks' časounäd i hengeline seminarii oma olmas lidnas, mugažo Armenijan apostoližen jumalankodikundan pühäpert', protestantizman kundad, islaman pühäpert' (om saudud vll 1913−1915).

Rahvahad (2010): venälaižed — 88,1%, armenijalaižed — 4,5%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 6,4%.

Edeline lidnan pämez' oli Andrei Džatdoev (2016 — 30.04.2020, koli).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad ühtenzoittas Stavropolid randan lidnoidenke, sen ližaks voib sadas raudtel Kavkazan Mineraližed Veded-regionhasai randan suves.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Stavropol'-lendimport (STW / СТВ, 392 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase ani lidnan röunan taga pohjoižpäivnouzmas, Mihailovsk-kaimdailidnas, tehtas reisid Moskvha i Stambulha.

Lidnan nägud[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Stavropolin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Stavropolin randan lidnad
Blagodarnii | Budönnovsk | Georgijevsk | Ipatovo | Izobil'nii | Jessentukad | Kislovodsk | Lermontov | Mihailovsk | Mineraližed Veded | Neftekumsk | Nevinnomissk | Novoaleksandrovsk | Novopavlovsk | Pätigorsk | Stavropol' | Svetlograd | Zelenokumsk | Železnovodsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež