Mine sisu juurde

Kuban' (jogi)

Vikipedii-späi
Kuban'-jogi Krasnodaras
Basseinan kart (2011)
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Kuban' (ven.: Кубань, kar. da balk.: Къобан, abaz.: Къвбина, adig.: Псыж, kab. da čerk.: Псыжъ, amuižgrek.: Ύπανις, latin.: Hypanis) om Venäman jogi valdkundan suvipäivlaskmas.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Joginiškad sijadasoiš Pohjoižen Kavkazan pautkiden jäžomiš El'brus-mägenno (Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkund). Lugetas, miše Kuban' augotase 1339 m ü.m.t. korktusel. Läz 14 tuhad surid i penid ližajogid lanktas jogehe, huralpäi tobjimalaz. Kuban' sädab del'tad 4300 km² pindal Azovmerhe lankten. Edel 20. voz'sadad suhišton Vanh Kuban'-hijam oli jogen pävagoks i Kuban' lanksi Mustmerhe, nügüd'aigan hijaman vedhuz reguliruiše i kävutase kalankazvatamižen täht päpaloin.

Jogen piduz om 870 km (sidä kesken Krasnodaran randas 662 km), basseinan pind om 57 900 km², vozne vedhuz 11 km³. Keskmäine vedhuz Krasnodaranno om 425 m³/s, voib sadas 582 m³/s (1,4 kerdha enamba) voden joksten. Krasnodaran vezivaradim (om täuttud vll 1973−1975) sijadase keskjoksmuses, se reguliruib vedhust i kaičeb alajoksmusen randoid sur'vezišpäi.

Znamasižed ližajoged (suhištospäi kacten): Afips, Psekups, Pšiš, Vauged (ven.: Белая), Lab (Лаба), Urup, Sur' i Pen' Zelenčukad.

Jogi sättub laivoidenlikundale mödvedhe Ust'-Labinsk-lidnalpäi. Gidroelektrostancijoiden kaskadad anttas elektrust. Jogen del't dreniruiše i kävutase maižandusen täht.

Kaik lidnad jogen randoil (mödvedhe): Karačajevsk, Ust'-Džegut, Čerkessk (Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkund), Nevinnomissk (Stavropolin rand), Armavir, Novokubansk, Kropotkin, Ust'-Labinsk, Krasnodar, Temrük (Krasnodaran rand).



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.