Krasnodar

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Krasnodar
Краснодар
 Lidnanznam
Coat of Arms of Krasnodar (Krasnodar krai).png
 Flag
Flag of Krasnodar (Krasnodar krai) (2006).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 881 476 ristitud
Pind 339,31 km²
KrasnodarКраснодар
Pämez' Jevgenii Pervišov (2 016—)
Telefonkod +7-861-xxx-xxxx
Avtokod 23, 93, 123
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Krasnodar (ven.: Краснодар, edel 1920 vot oli Jekaterinodar) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Krasnodaran randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1793 Kubanin kozakoil ezmäi kuti Jekaterinodar-sodalager' , sid' lidnuz. Om nimitadud Jekaterina II-imperatornaižen oiktastuseks, sikš miše hän lahjoiči ičeze käsköl kozakištole mad elänzoitamha. Vspäi 1860 tegihe Kubanin agjan administrativižeks keskuseks. Vl 1867 sai lidnan statusad. 1880-nzil vozil «TihoreckNovorossiisk»-raudte läbiti lidnad.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase randan keskuzpalas, Adigejan Tazovaldkundan röunanno. Se seižub Kuban'-jogen oiktal pohjoižel korktal randal, Kubaninveren alangištos, 19..32 m korktusil valdmeren pindan päl. Krasnodaran vezivaradim om ülezjogen ani lidnan röunan taga. Matkad Moskvhasai om 1350 km pohjoižhe.

Krasnodar jagase 4 lidnümbrikho. Viž küläümbrikod alištudas kahtele lidnümbrikoišpäi. 29 žilod, stanicad da futorad mülüdas Krasnodaran lidnümbrikho Krasnodar-lidnan ližaks. Kaikiden ümbrikoiden ühthine pind om 841,36 km².

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Krasnodaran lidnümbrikod:      Karasunin ümbrik      Keskuzümbrik      Kubaninrandaine ümbrik      Päivlaskmaine ümbrik
Ümbrik Pind Ristitišt (2017) Administracijan pämez'
1. Karasunin 152 264 050 Hropov Nikolai Aleksejevič
2. Keskuzümbrik 28,5 180 602 Litvinov Väčeslav Nikolajevič
3. Kubaninrandaine 474 347 923 Dorošev Andrei Aleksandrovič
4. Päivlaskmaine 22 180 377 Logvinenko Dmitrii Sergejevič

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

48 ezitajad kävudas lidnan Duman ištundoihe, sen 6-nz' kucund radab vn 2015 sügüz'kuspäi. Vn 2016 sügüz'kuspäi Jevgenii Pervišov radab municipaližen «Krasnodar-lidn»-ühtnikan pämehen. Vozil 2005-2016 Vladimir Jevlanov radoi lidnan pämehen.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 744 995 ristitud, lidnümbrikon — 832 532 ristitud. Vl 2017 972 952 eläjad om lidnümbrikos. Kaik 1,3 mln (vl 2017) elädas ezilidnoidenke da pordaigaližidenke mehidenke 9 tuh. km² pindal. Läz 15 vepsläšt elädas lidnas.

Rahvahad (lidnas vl 2010, enamba 0,4%): venälaižed — 87,9%, armenijalaižed — 3,6%, ukrainalaižed — 1,4%, adiglaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 3,1%, rahvahuden ozutandata — 3,1%.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tramvaid, trolleibusad, avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Kaks' päraudtestancijad da sortiruindstancii oma raudtel. Jogiport radab vedamha jüguid. Koume sildad ühtenzoittas Kubanin randoid lidnaspäi.

Rahvahidenkeskeine civiline Krasnodar (Paškovskii)-lendimport (KRR / КПА) sijadase 12 km keskusespäi lidnan päivnouzmaižel röunal, tehtas reisid Evropan da Azijan maihe, mugažo Venämadme i vahtreisid Sibirin pohjoižlidnoihe. Toine Krasnodar-Keskuzline-aerodrom sijadase 6 km lodeheze keskusespäi lidnas, se om sodaaviacijan täht.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Krasnodaran randan lidnad
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež