Krasnodar

Krasnodar
Краснодар

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	1,138,654 ristitud
Pind	294,91 km²
Pämez'	Jevgenii Naumov (kül'mku 2022—)
Telefonkod	+7−861-xxx-xxxx
Avtokod	23, 93, 123
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Krasnodar (ven.: Краснода́р [krəsnɐˈdar], edel 1920. vot oli Jekaterinodar) om lidn-millionnik Venäman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan 13nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Krasnodaran randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Krasnodaran lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1793 Kubanin kozakoil ezmäi kuti Jekaterinodar-sodalager' , sid' lidnuz. Om nimitadud Jekaterina II-imperatornaižen oiktastuseks, sikš miše hän lahjoiči ičeze käsköl kozakištole mad elänzoitamha. Vspäi 1860 kätihe Kubanin agjan administrativižeks keskuseks. Vl 1867 sai lidnan statusad. 1880-nzil vozil «Tihoreck — Novorossiisk»-raudtekeskust läbiti lidnad.

Krasnodar šingotase tömašinoiden tegimel, himižel tegimištol (mineraližed heretused, räzin, plastik), «CLAAS»-maižanduztehnikan järedal tegimel, söndtavaroiden tegimištol, sauvondal i torguindal.

Geografijan andmused

Lidnümbrikon sijaduz randas vn 2014 kartal

Lidn sijadase randan keskuzpalas, Adigejan Tazovaldkundan röunanno. Se seižub Kuban'-jogen oiktal pohjoižel korktal randal, Kubaninveren alangištos, 19..32 m korktusil valdmeren pindan päl. Krasnodaran vezivaradim om ülezjogen ani lidnan röunan taga. Matkad Moskvhasai om 1350 km pohjoižhe.

Klimat om subtropine venon kontinentaližen röunal, pil'vekaz tal'vel, päivoikaz kezal. Voden keskmäine lämuz om +12,7 C°, kezakun-elokun +22,2..+24,9 C°, +0,8..+2,4 C°. Ekstremumad oma −32,9 C° (viluku) i +40,7 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +3,9 C° (eloku), tal'vaigan maksimum om +23,1 C° (uhoku, tal'vku). Paneb sadegid 731 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus (80 mm) i tal'vkus (69 mm), vähemba sulakus (49 mm) i elokus (41 mm). Paneb lunt 11 sm tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 62..68 % röunoiš sulakus-elokus, 75..82 % redukus-uhokus.

Administrativiž-territorialine jagand

Krasnodar jagase nelläks südäimižeks lidnümbrikoks. Viž küläümbrikod alištudas kahtele lidnümbrikoišpäi. Kaik 29 žilod, stanicad da futorad mülüdas Krasnodaran lidnümbrikho Krasnodar-lidnan ližaks. Kaikiden ümbrikoiden ühthine pind om 841,36 km².

Krasnodaran lidnümbrikod: (2017)      Karasunin ümbrik      Keskuzümbrik      Kubaninrandaine ümbrik      Päivlaskmaine ümbrik

Ümbrik	Pind	Ristitišt (2021)	Administracijan pämez'
1. Karasunin	152	306 131	Hropov Nikolai Aleksejevič
2. Keskuzümbrik	28,5	188 818	Malova Jelena Jurjevna
3. Kubaninrandaine	474	404 884	Žuravl'ov Aleksandr Andreevič
4. Päivlaskmaine	22	199 511	Vodolackii Dmitrii Viktorovič

Tobmuz

Kaik 52 ezitajad kävudas lidnan Duman ištundoihe, sen 7-nz' kucund radab vn 2020 sügüz'kuspäi (6nz' oli vspäi 2015 48 ezitajanke). Lidnan Duman ezimez' om Vera Galuško vn 2010 redukuspäi.

Vn 2022 sügüz'kuspäi kül'mkuhusai Maksim Slüsarev tegi municipaližen «Krasnodar-lidn»-ühtnikan pämehen velgusidme. Sen ühtnikan edeližed pämehed oma Andrei Alekseenko (kül'mku 2021 — eloku 2022), Jevgenii Pervišov (kül'mku 2016 — sügüz'ku 2021), vll 2005−2016 Vladimir Jevlanov radoi lidnan pämehen.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 744 995 ristitud, lidnümbrikon — 832 532 ristitud. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 1 099 344 eläjad, lidnümbrikon — 1 204 878 eläjad. Vl 2017 kaik 881 476 ristitud elihe lidnas i 972 952 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd'. Kaik 1,5 mln ristituid (vn 2021 andmused) elädas ezilidnoidenke da pordaigaližidenke mehidenke 9 tuh. km² pindal. Läz 15 vepsläšt elädas lidnas.

Rahvahad (lidnas, enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 87,9 %, armenijalaižed — 3,6 %, ukrainalaižed — 1,4 %, adiglaižed — 0,9 %, toižed rahvahad — 3,1 %, rahvahuden ozutandata — 3,1 %.

Opendusen aluzkundad oma: üläopendusen 12 valdkundališt, 11 privatišt, toižiden lidnoiden 11 filialad, professionaližen keskopendusen ühesa kolledžad i kaks' tehnikumad, läz 150 keskškolad (i 18 oma sauvomas). Kubanin valdkundaline universitet (ven.: Кубанский государственный университет / КубГУ, 30 tuh. üläopenikoid, alusenpanend 1920, vhesai 1970 pedagogine institut) radab lidnas.

Transport

Tramvaid, trolleibusad, avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Kaks' päraudtestancijad da sortiruindstancii oma raudtel. Jogiport radab vedamha jüguid. Kaik koume sildad ühtenzoittas Kubanin randoid lidnaspäi.

Rahvahidenkeskeine civiline Krasnodar (Paškovskii)-lendimport Jekaterina II nimed (ven.: Краснодар (Па́шковский), KRR / КРД (КПА) / URKK, 4,6 mln passažiroid vl 2019) sijadase 12 km keskusespäi lidnan päivnouzmaižel röunal. Sišpäi tehtas reisid Evropan da Azijan maihe, mugažo Venämadme i vahtreisid Sibirin pohjoižlidnoihe. Toine Krasnodar-Keskuzline-aerodrom sijadase kudes kilometras lodeheze keskusespäi lidnas, se om sodaaviacijan täht.

Galerei

• 
  Lidnan administracijan sauvuz (2016)
• 
  Pohjoižkavkazan ümbrikon arbitražine käskuzkund (2016, hot' lidn mülüb Suvižhe federaližhe ümbrikho)
• 
  Ph. Jekaterinan kafedraline päjumalanpert', vn 2012 nägu
• 
  Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert', vn 2022 nägu
• 
  Suvine jüžmakon mašinansauvomižen tegim vl 2019
• 
  «Kuban' Kredit»-bank vl 2015
• 
  Hilton Garden Inn-adivpert' vl 2022
• 
  Kubanin valdkundaline medicinine universitet (2013)
• 
  Krasnodaran muzikteatr (2002)
• 
  Krasnodaran cirk (2017)
• 
  «OZ Moll»-torguimižbobuštuzkeskuz (2015)
• 
  «Krasnodar»-stadion (2018)
• 
  Krasnodar-lendimportan terminalad vl 2012: tatanmaine (huralpäi) i rahvahidenkeskeine (oiktalpäi)
• 
  Krasnodar I-päraudtestancijan sauvuz, vn 2012 nägu avtovagzalaspäi

Irdkosketused

• Krasnodar-lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (krd.ru). (ven.) (angl.)