Mine sisu juurde

Krasnodar

Vikipedii-späi
Krasnodar
Краснодар
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 1,099,344 ristitud
Pind 294,91 km²
Krasnodar Краснодар
Pämez' Maksim Slüsarev
(sügüz'ku 2022—,
velgusentäutai)
Telefonkod +7−861-xxx-xxxx
Avtokod 23, 93, 123
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Krasnodar (ven.: Краснода́р, edel 1920. vot oli Jekaterinodar) om lidn-millionnik Venäman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan 13nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Krasnodaran randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Krasnodaran lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1793 Kubanin kozakoil ezmäi kuti Jekaterinodar-sodalager' , sid' lidnuz. Om nimitadud Jekaterina II-imperatornaižen oiktastuseks, sikš miše hän lahjoiči ičeze käsköl kozakištole mad elänzoitamha. Vspäi 1860 kätihe Kubanin agjan administrativižeks keskuseks. Vl 1867 sai lidnan statusad. 1880-nzil vozil «TihoreckNovorossiisk»-raudtekeskust läbiti lidnad.

Krasnodar šingotase tömašinoiden tegimel, himižel tegimištol (mineraližed heretused, räzin, plastik), «CLAAS»-maižanduztehnikan järedal tegimel, söndtavaroiden tegimištol, sauvondal i torguindal.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase randan keskuzpalas, Adigejan Tazovaldkundan röunanno. Se seižub Kuban'-jogen oiktal pohjoižel korktal randal, Kubaninveren alangištos, 19..32 m korktusil valdmeren pindan päl. Krasnodaran vezivaradim om ülezjogen ani lidnan röunan taga. Matkad Moskvhasai om 1350 km pohjoižhe.

Klimat om subtropine venon kontinentaližen röunal, pil'vesekaz tal'vel, päivoikaz kezal. Voden keskmäine lämuz om +12,7 C°, kezakun-elokun +22,2..+24,9 C°, +0,8..+2,4 C°. Ekstremumad oma −32,9 C° (viluku) i +40,7 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +3,9 C° (eloku), tal'vaigan maksimum om +23,1 C° (uhoku, tal'vku). Paneb sadegid 731 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus (80 mm) i tal'vkus (69 mm), vähemba sulakus (49 mm) i elokus (41 mm). Paneb lunt 11 sm tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 62..68 % röunoiš sulakus-elokus, 75..82 % redukus-uhokus.

Administrativiž-territorialine jagand[vajehta | vajehtada tekst]

Krasnodar jagase nelläks südäimižeks lidnümbrikoks. Viž küläümbrikod alištudas kahtele lidnümbrikoišpäi. Kaik 29 žilod, stanicad da futorad mülüdas Krasnodaran lidnümbrikho Krasnodar-lidnan ližaks. Kaikiden ümbrikoiden ühthine pind om 841,36 km².

Krasnodaran lidnümbrikod:      Karasunin ümbrik      Keskuzümbrik      Kubaninrandaine ümbrik      Päivlaskmaine ümbrik
Ümbrik Pind Ristitišt (2021) Administracijan pämez'
1. Karasunin 152 306 131 Hropov Nikolai Aleksejevič
2. Keskuzümbrik 28,5 188 818 Malova Jelena Jurjevna
3. Kubaninrandaine 474 404 884 Žuravl'ov Aleksandr Andreevič
4. Päivlaskmaine 22 199 511 Vodolackii Dmitrii Viktorovič

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik 52 ezitajad kävudas lidnan Duman ištundoihe, sen 7-nz' kucund radab vn 2020 sügüz'kuspäi (6nz' oli vspäi 2015 48 ezitajanke). Lidnan Duman ezimez' om Vera Galuško vn 2010 redukuspäi.

Vn 2022 sügüz'kuspäi Maksim Slüsarev tegeb municipaližen «Krasnodar-lidn»-ühtnikan pämehen velgusidme. Sen ühtnikan edeližed pämehed oma Andrei Alekseenko (kül'mku 2021 — eloku 2022), Jevgenii Pervišov (kül'mku 2016 — sügüz'ku 2021), vll 2005−2016 Vladimir Jevlanov radoi lidnan pämehen.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 744 995 ristitud, lidnümbrikon — 832 532 ristitud. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd'. Vl 2021 lidnümbrikon ristitišt oli 1 204 878 eläjad. Vl 2017 kaik 881 476 ristitud elihe lidnas i 972 952 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaik 1,5 mln ristituid (vl 2021) elädas ezilidnoidenke da pordaigaližidenke mehidenke 9 tuh. km² pindal. Läz 15 vepsläšt elädas lidnas.

Rahvahad (lidnas, enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 87,9%, armenijalaižed — 3,6%, ukrainalaižed — 1,4%, adiglaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 3,1%, rahvahuden ozutandata — 3,1%.

Opendusen aluzkundad oma: üläopendusen 12 valdkundališt, 11 privatišt, toižiden lidnoiden 11 filialad, professionaližen keskopendusen ühesa kolledžad i kaks' tehnikumad, läz 150 keskškolad (i 18 oma sauvomas). Kubanin valdkundaline universitet[1] (ven.: Кубанский государственный университет / КубГУ, 30 tuh. üläopenikoid, alusenpanend 1920, vhesai 1970 pedagogine institut) radab lidnas.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Tramvaid, trolleibusad, avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Kaks' päraudtestancijad da sortiruindstancii oma raudtel. Jogiport radab vedamha jüguid. Koume sildad ühtenzoittas Kubanin randoid lidnaspäi.

Rahvahidenkeskeine civiline Krasnodar (Paškovskii)-lendimport[2] Jekaterina II nimed (ven.: Краснодар (Па́шковский), KRR / КРД (КПА) / URKK, 4,6 mln passažiroid vl 2019) sijadase 12 km keskusespäi lidnan päivnouzmaižel röunal. Sišpäi tehtas reisid Evropan da Azijan maihe, mugažo Venämadme i vahtreisid Sibirin pohjoižlidnoihe. Toine Krasnodar-Keskuzline-aerodrom sijadase kudes kilometras lodeheze keskusespäi lidnas, se om sodaaviacijan täht.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Kubanin valdkundaližen universitetan sait (kubsu.ru). (ven.) (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeižen Krasnodar (Paškovskii)-lendimportan sait (krr.aero). (ven.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Krasnodaran randan lidnad
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež