Kazan'

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Kazan'
Казань (ven.)
Казан / Qazan (tot.)
 Lidnanznam
Coat of Arms of Kazan (Tatarstan).svg
 Flag
Flag of Kazan.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 1 231 878 ristitud
Pind 614,16 km²
Kazan'Казань (ven.)Казан / Qazan (tot.)
Pämez' Il'sur Metšin (2 005—)
Telefonkod +7-843-xxx-xxxx
Avtokod 16, 116
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kazanin rajonad:
1. Aviasauvomižen rajon
2. Vahitovan rajon
3. Kirovan rajon
4. Moskvan rajon
5. Uden Savinovon rajon
6. Volgaveren rajon
7. Nevondkundaline rajon

Kazan' (ven.: Казань, tot.: Казан / Qazan) om millionerlidn da järed raudtesol'm Venämas. Se om Tatarstanan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Kazanin lidnankeskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ezmäižen kerdan lidn mainitase kirjutadud purtkiš vl 1391.

Vozil 1438-1552 Kazan' oli Kazanin hankundan pälidnan.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn seižub Kazank-jogen molembil randoil sen Volgha lanktendan sijas, Volgan hural randal, 60 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 820 km päivlaskmha orhal.

Kazan' jagase 7 administrativižhe rajonha. Severziden rajoniden administracijad oma ühthižed, kaik nell' om niid, sen ližaks vanhan lidnan ičeze administracii.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Kazan'-lidnan eläjiden lugu oli 1 143 535 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Enamba 1,65 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2017).

Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,3%)[1]: venälaižed — 48,5%, totarlaižed — 47,4%, čuvašalaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,4%, marilaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tähäsai kaikiš populärižemb kundaline transport om avtobusad, ned ottas kaikiden passažoroiden nell' videndest. Trolleibusad, tramvaid, kiruhtramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližtransportaks mugažo. Kazanin metro om rados vspäi 2005 (vl 2015: 1 jono, 10 stancijad, 15,8 km raudted).

Kaks' päraudtestancijad, nell' avtobusstancijad, jogistancii i jogiport oma lidnas. Ümbäravtote i avtotesild Volgas päliči oma olmas. Rahvahidenkeskeine Kazan'-lendimport (КЗН / KZN) sijadase 26 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Se tegeb reisid Venämadme da Keskuzazjian maihe, mugažo čarterreisid Venäman turistoiden navedijoihe verhiže maihe. Om erasid il'mteid Tatarstanan-ki surihe lidnoihe.

Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Al'bert Asadullin (sünd. 1948) — Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman pajatai.
  • Čulpan Hamatova (sünd. 1975) — totarlaine naine, Venäman aktris, TV-vedai, kundan šingotai.
  • Gajaz Ishaki (sünd. 1878 — kol. 1954) — oli totarlaine kirjutai da politik.
  • MakSim (Marina Abrosimova) (sünd. 1983) — venälaine pajatai.
  • Födor Šaläpin (sünd. 1873 — kol. 1938) — oli venäläine operan pajatai.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Национальный состав населения Республики Татарстан по переписи 2010 года по городским округам и районам (Tatarstanan Tazovaldkundan ristitišton rahvahaline mülükund vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikoidme da rajonidme) // Tatstat.ru, 3 lpp. — Lp. 3. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad
Agriz | Al'met'jevsk | Arsk | Aznakajevo | Bavli | Bolgar | Bugul'm | Buinsk | Čistopol' | Innopolis | Jarčalli | Jelabug | Kazan' | Laiševo | Leninogorsk | Mamadiš | Mendelejevsk | Menzelinsk | Nižnekamsk | Nurlat | Zainsk | Zelenodol'sk | Tetüši


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež