Kazan'

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kazan'
Казань (ven.)
Казан / Qazan (tot.)
 Lidnanznam
Coat of Arms of Kazan (Tatarstan).svg
 Flag
Flag of Kazan.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 1 231 878 ristitud
Pind 614,16 km²
Kazan' Казань (ven.) Казан / Qazan (tot.)
Pämez' Il'sur Metšin (2 005—)
Telefonkod +7-843-xxx-xxxx
Avtokod 16, 116, 716
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kazanin rajonad:
1. Aviasauvomižen rajon
2. Vahitovan rajon
3. Kirovan rajon
4. Moskvan rajon
5. Uden Savinovon rajon
6. Volgaveren rajon
7. Nevondkundaline rajon

Kazan' (ven.: Казань, tot.: Казан / Qazan) om kudenz' surtte millionerlidn, lidnümbrik da järed raudtesol'm Venämas. Se om Tatarstanan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Kazanin lidnankeskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ezmäižen kerdan lidn mainitase kirjutadud purtkiš vl 1391. Vozil 1438−1552 Kazan' oli Kazanin hankundan pälidnan.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Kazank-jogen molembil randoil sen Volgha lanktendan sijas, Volgan hural randal, 60 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 820 km päivlaskmha orhal.

Kazan' om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidn jagase 7 administrativižhe rajonha. Severziden rajoniden administracijad oma ühthižed, kaik nell' om niid, sen ližaks vanhan lidnan ičeze administracii.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Kazan'-lidnan eläjiden lugu oli 1 143 535 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Enamba 1,65 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2017).

Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,3%)[1]: venälaižed — 48,5%, totarlaižed — 47,4%, čuvašalaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,4%, marilaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tähäsai kaikiš populärižemb kundaline transport om avtobusad, ned ottas kaikiden passažoroiden nell' videndest. Trolleibusad, tramvaid, kiruhtramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližtransportaks mugažo. Kazanin metro om rados vspäi 2005 (vl 2015: 1 jono, 10 stancijad, 15,8 km raudted).

Kaks' päraudtestancijad, nell' avtobusstancijad, jogistancii i jogiport oma lidnas. Ümbäravtote i avtotesild Volgas päliči oma olmas. Rahvahidenkeskeine Kazan'-lendimport (КЗН / KZN) sijadase 26 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Se tegeb reisid Venämadme da Keskuzazjian maihe, mugažo čarterreisid Venäman turistoiden navedijoihe verhiže maihe. Om erasid il'mteid Tatarstanan-ki järedoihe lidnoihe.

Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Al'bert Asadullin (sünd. 1948) — Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman pajatai.
  • Čulpan Hamatova (sünd. 1975) — totarlaine naine, Venäman aktris, TV-vedai, kundan šingotai.
  • Gajaz Ishaki (sünd. 1878 − kol. 1954) — oli totarlaine kirjutai da politik.
  • MakSim (Marina Abrosimova) (sünd. 1983) — venälaine pajatai.
  • Födor Šaläpin (sünd. 1873 − kol. 1938) — oli venälaine operan pajatai.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Национальный состав населения Республики Татарстан по переписи 2010 года по городским округам и районам (Tatarstanan Tazovaldkundan ristitišton rahvahaline mülükund vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikoidme da rajonidme) // Tatstat.ru, 3 lpp. — Lp. 3. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad
Agriz | Al'met'jevsk | Arsk | Aznakajevo | Bavli | Bolgar | Bugul'm | Buinsk | Čistopol' | Innopolis | Jarčalli | Jelabug | Kazan' | Kukmor | Laiševo | Leninogorsk | Mamadiš | Mendelejevsk | Menzelinsk | Nižnekamsk | Nurlat | Zainsk | Zelenodol'sk | Tetüši


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež