Arsk

Vikipedii
Arsk
Арск (ven.)
Арча (tot.)
Lidnanznam
Coat of Arms of Arsk (Tatarstan).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 20,018 ristitud
Arsk Арск (ven.) Арча (tot.)
Pämez' Il'šat Nurijev
(sügüz'ku 2015—)
Telefonkod +7−84 366-xx-xxx
Avtokod 16, 116, 716
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Arsk (tot.: Арча / Arça, ven.: Арск) om Venäman lidn Tatarstanan Tazovaldkundan lodehes. Se om Arskan rajonan i lidnankundan administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase 13. voz'sadaspäi kuti Kazanin hankundan pohjoine Arč-kaičendlidnuz. Vspäi 1606 kätihe Venäman palaks. Vozil 1781−1926 oli Kazanin gubernijan makundan lidnaks. Vl 1926 Arsk kadoti lidnan statusad, panihe küläks. Vozil 1938−2008 oli lidnanvuiččeks žiloks, sid' om sanu lidnan statusad tošti.

Arskan ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden pästand (savič, asfal't) i sömtegimišt (maidtegim, trahmalantegim, kartohkan kuivadamižtegim). Koume znamasišt muzejad ratas lidnas: totaran kirjankelen Gabdulla Tukai-sädajan, «Elifba» (totaran abekirjan), istoriž-etnografine.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Kazank-jogen randal (tot.: Казансу/Qazansu, Volgan hurapol'ne bassein), 97 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazanihesai om 65 km suvipäivlaskmha. Arsk-raudtestancii om olmas «Kazan' — Jekaterinburg»-jonol.

Koume küläd mülüdas lidnankundha Arskan ližaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 114 ristitud, lidnankundan — 20 598 ristitud, rajonan eläjiden kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2017 kaik 20 419 ristitud elihe lidnas i 23 107 ristitud kaikes lidnankundas.

Rahvahad (vn 2002 rahvahanlugemine): totarlaižed — 88,2%, venälaižed — 10,7%, toižed rahvahad — 1,1%.

Islaman koume mečetid oma olmas: Keskuzline pämečet', «Көнбатыш» («päivlaskm» totaran kelespäi) i Päivnouzmaine. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma kaičenus: Jumalanmaman Katken (om avaitud, letihe vll 1865−1882) i Jumalannägundan (om saudud vll 1869−1873, ei ole väges).

Arskan gumanitariž-tehnine tehnikum[2] i Arskan pedagogine kolledž[3] oma lidnan profopendusen aluzkundoikš.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Arskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Arskan gumanitariž-tehnižen tehnikuman sait (arsk-teh.ru). (ven.)
  3. Arskan pedagogine kolledž edu.tatar.ru-saital. (ven.) (tot.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad
Agriz | Al'met'jevsk | Arsk | Aznakajevo | Bavli | Bolgar | Bugul'm | Buinsk | Čistopol' | Innopolis | Jarčalli | Jelabug | Kazan' | Kukmor | Laiševo | Leninogorsk | Mamadiš | Mendelejevsk | Menzelinsk | Nižnekamsk | Nurlat | Zainsk | Zelenodol'sk | Tetüši