Arsk

Vikipedii-späi
Arsk
Арск (ven.)
Арча (tot.)
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 20,421 ristitud
Pind 19,27 km²
Arsk Арск (ven.) Арча (tot.)
Pämez' Rustam Kasimov
(reduku 2015—)
Telefonkod +7−84 366-xx-xxx
Avtokod 16, 116, 716
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Arsk (tot.: Арча / Arça, ven.: Арск) om Venäman lidn Tatarstanan Tazovaldkundan lodehes. Se om Arskan rajonan i lidnankundan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase 13. voz'sadaspäi kuti Kazanin hankundan pohjoine Arč-kaičendlidnuz. Vspäi 1606 kätihe Venäman palaks. Vozil 1781−1926 oli Kazanin gubernijan makundan lidnaks. Vl 1926 Arsk kadoti lidnan statusad, panihe žiloks. Vozil 1938−2008 oli lidnanvuiččeks žiloks, sid' om sanu lidnan statusad tošti.

Arskan ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden pästand (metalližkonstrukcijad i sendvičpanelid[1], savič[2], asfal't) i sömtegimišt (maidkombinat, saguden tegim, trahmalantegim, kartohkan kuivadamižtegim), mugažo kombisötken tegim radab. Koume znamasišt muzejad ratas lidnas: totaran kirjankelen Gabdulla Tukai-sädajan, «Elifba» (totaran abekirjan), istoriž-etnografine.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Kazank-jogen randal (tot.: Казансу́/Qazansu 142 km pitte, Volgan hurapol'ne bassein), 97 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Kazanihesai om 65 km suvipäivlaskmha. Arsk-raudtestancii radab «Kazan' — Jekaterinburg»-jonol.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik koume žilod mülüdas lidnankundha Arskan ližaks.

Lidnankundan pämez' om radonoigendajan komitetan pämez'. Edeline komitetan pämez' om Rafil Ismagilov, oli radnikusel edel vn 2015 redukud. Lidnan Nevondkund om likvidiruidud vn 2012 uhokus, sen jäl'gmäine ezimez' oli Almas Nazirov, radoi vn 2005 tal'vkuspäi.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 114 ristitud, lidnankundan — 20 598 ristitud, rajonan eläjiden kaks' videndest. Vl 2017 kaik 20 419 ristitud elihe lidnas i 23 107 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (vn 2002 rahvahanlugemine): totarlaižed — 88,2 %, venälaižed — 10,7 %, toižed rahvahad — 1,1 %.

Islaman koume mečetid oma saudud: Keskuzline pämečet', «Көнбатыш» («päivlaskm» totaran kelespäi) i Päivnouzmaine. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[3] oma kaičenus: Jumalanmaman Katken (om avaitud, letihe vll 1865−1882) i Jumalannägundan (om saudud vll 1869−1873, ei ole väges).

Arskan gumanitariž-tehnine tehnikum[4] i Arskan pedagogine kolledž[5] oma lidnan profopendusen aluzkundoikš.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. «ArskMetall»-tegimen sait (arskmetall.ru). (ven.)
  2. Arskan savičtegim aspk.su-saital. (ven.)
  3. Arskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  4. Arskan gumanitariž-tehnižen tehnikuman sait (arsk-teh.ru). (ven.)
  5. Arskan pedagogine kolledž edu.tatar.ru-saital. (ven.) (tot.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad
Agriz | Al'met'jevsk | Arsk | Aznakajevo | Bavli | Bolgar | Bugul'm | Buinsk | Čistopol' | Innopolis | Jarčalli | Jelabug | Kazan' | Kukmor | Laiševo | Leninogorsk | Mamadiš | Mendelejevsk | Menzelinsk | Nižnekamsk | Nurlat | Zainsk | Zelenodol'sk | Tetüši