Nurlat

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Nurlat
Нурлат (ven.)
Норлат / Norlat (tot.)
 Lidnanznam
NurlatCoa2006.gif
 Flag
Nurlat rayon flag.gif
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 31,006 ristitud
Pind 22,6 km²
Nurlat Нурлат (ven.) Норлат / Norlat (tot.)
Pämez' Almaz Ahmetšin
(keväz'ku 2018—)
Telefonkod +7−84 345-xx-xxx
Avtokod 16, 116, 716
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Nurlat (tot.: Норлат / Norlat, ven.: Нурла́т, čuv.: Нурлат) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suves. Se om Nurlatan rajonan administrativine keskuz i üks'jäine lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud raudtestancijan žilho vozil 1905−1910. Se kändihe radnikžiloks vl 1938, sai lidnan statusad vl 1961.

Nurlatan ižandusen päsarakod oma kivivoin samine, sömtegimišt i sauvond. Savičtegim radab vspäi 2015.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Kondurč-jogen randal (Sokan ližajogi, Volgan hurapol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz Samaran agjan röunad. Matkad Kazanihesai om 237 km lodeheze avtotedme. Lähembaine lidn om Dimitrovgrad (Ul'janovskan agj) 80 km päivlaskmha orhal.

Ühtennimine Nurlat-raudtestancii seižub «Ul'janovskUf»-jonol.

Nurlat jagase 17 lidnanlaptaks. Lidn om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 32 601 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 33 267 eläjad vl 2014.

Rahvahad (enamba 1% vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe): totarlaižed — 58,8%, venälaižed — 20,7%, čuvašalaižed — 19,0%, toižed rahvahad — 1,5%.

Islaman Nurlatan päpühäpert' i kümne tošt mečetid oma avaitud lidnas, sidä kesken «Minnegel'», «Tiničlik», «Minsalih», «Zahit». Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[1] oma olmas: Illä-endustajan jumalanpert' (om letud vll 1988−1997), ph. Serafim Sarovalaižen loičendpert' (vspäi 1993) i Jumalanmaman «Kaikiden gorähižiden ihastuz»-jumalaižen časoun'.

Nell' üläopendusen aluzkundoiden alajagust ratas lidnas, mugažo agrarine tehnikum[2] om avaitud.

Edeline lidnan i rajonan pämez' om Ravil' Kuzürov (tal'vku 2013 — uhoku 2018).

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Nurlatan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Nurlatan agrarine tehnikum edu.tatar.ru-saital. (ven.) (tot.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad
Agriz | Al'met'jevsk | Arsk | Aznakajevo | Bavli | Bolgar | Bugul'm | Buinsk | Čistopol' | Innopolis | Jarčalli | Jelabug | Kazan' | Kukmor | Laiševo | Leninogorsk | Mamadiš | Mendelejevsk | Menzelinsk | Nižnekamsk | Nurlat | Zainsk | Zelenodol'sk | Tetüši