Kukmor
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 17,886 ristitud |
Pämez' | Sergei Dimitriev (kül'mku 2015—) |
Telefonkod | +7−84 364-xx-xxx |
Avtokod | 16, 116, 716 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Kukmor (tot.: Кукмара, ven.: Ку́кмор) om Venäman lidn Tatarstanan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Kukmoran rajonan i lidnankundan administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1741 kuti žilo sauvomha da holitamha Tajiševon vas'kentegint (tot.: Туеш / Туйыш), nimitihe Kukmor-tegim mugažo. Vspäi 1851 oli Kukmor-žiloks, vl 1923 kätihe radnikžiloks. Vn 2017 28. päiväl sulakud Kukmor sai lidnan statusad.
Lugetas veroližikš, miše Kukmor-nimituz libui neniš marin sanoišpäi: kok «kaks'» vai kugu «sur'», i mari (om rahvahan nügüdläižeks nimeks).
Kukmor šingotase hobkombinatal[1], metalližastjoiden tegimel[2], omblendfabrikal, sauvondkeramikan tegimel i maidkombinatal.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Nurmink / Norm-jogen alapalan randoil (tot.: Норма / Нурминкә 20 km pitte, ven.: Нурминка), se lankteb Oštorm-jogehe huralpäi (tot.: Оштырма 36 km pitte, ven.: О́шторма), Vätk-jogen alajoksmusen oiktal randpolel, 102 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Kazanihesai om 115 km suvipäivlaskmha. Röunatab Kirovan agjanke pohjoižes i päivnouzmas, lähembaine lidn om sen Vätkan Poläni kümnes kilometras pohjoižpäivnouzmha. Kukmor-raudtestancii radab «Kazan' — Jekaterinburg»-jonol.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kukmor om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Nevondkundan ezimez'. Edeline ezimez' om Jasira Garifullina, oli radnikusel vn 2015 kül'mkuhusai. Vitalii Andreev radab lidnan Radonoigendajan komitetan ohjandajan vn 2024 heinkuspäi. Edeline komitetan ohjandai om Rainur Notfullin, radoi vn 2024 heinkuhusai.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 918 ristitud, rajonan koumandez, vn 2021 — 17 886 ristitud. Kaik 17 700 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om 16..17 tuhad eläjid vspäi 2002 (17 815 rist. vl 2019).
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke 2010-nzil vozil): totarlaižed — 78,6 %, udmurtalaižed — 14,0 %, venälaižed — 5,3 %, marilaižed — 1,4 %, toižed rahvahad — 6,2 %.
Islaman pämečet' om avaitud. Ortodoksižen hristanuskondan Phh. Pedran da Paulan jumalanpert'[3] om udessündutadud täuzin vll 2005−2007 ühtennimižen pandud mantazole pühäpertin alusel, edeline jumalanpert' oli vll 1844−1932.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, totaran gimnazii nomer 1, koume keskškolad (nomer 2, 3, 4), rajonan čomamahtoiden škol, Zilant-sportškol. Kaik koume sportkompleksad, jäpert'kulu i mägisuksiden baz oma saudud lidnas. Kukmoran agrarine kolledž radab rajonan Janil'-žilos 23 km päivlaskmha-lodeheze Kukmoraspäi avtol.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Znam lidnan päivlaskmaižel röunal (2024)
-
Phh. Pedran da Paulan jumalanpert', vn 2024 nägu
-
Kukmoran villakoiden lauk lidnas vl 2022
-
Rajonan kul'turkeskuz (2022)
-
Kukmor-päraudtestancijan sauvuz vl 2013
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Kukmoran hobkombinatan sait (kvvk.org). (ven.)
- ↑ Kukmoran metalližastjoiden tegimen sait (kukmara.com). (ven.) (tot.)
- ↑ Kukmoran pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]![]() |
Kukmor Vikiaitas |
Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad | ||
Agriz | Al'met'jevsk | Arsk | Aznakajevo | Bavli | Bolgar | Bugul'm | Buinsk | Čistopol' | Innopolis | Jarčalli | Jelabug | Kazan' | Kukmor | Laiševo | Leninogorsk | Mamadiš | Mendelejevsk | Menzelinsk | Nižnekamsk | Nurlat | Zainsk | Zelenodol'sk | Tetüši | ||