Bolgar

Vikipedii-späi
Bolgar
Болгар (ven.)
Болгар / Bolğar (tot.)
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 8,285 ristitud
Pind 116 km²
Bolgar Болгар (ven.) Болгар / Bolğar (tot.)
Pämez' Fargat Muhametov
(sügüz'ku 2019—)
Telefonkod +7−84 347-xx-xxx
Avtokod 16, 116, 716
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Bolgar (tot.: Болгар / Bolğar, ven.: Бо́лгар) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Spasskan rajonan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Amuine Bulgar-lidn oli olmas 10. voz'sadaspäi. Lidnusen jändused seištas Bolgaran ümbrištos nügüd'-ki, mülütihe niid Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vl 2014.

Lähine upotadud Spasskoje (Čertikovo)-külä sai makundan lidnan statusad vl 1781, mülüi Kazanin gubernijha. Vhesai 1935 nimitihe lidnad Spassk-Tatarskijaks mugažo (ven.: Спасск-Татарский) erištamha toižiš Spasskoišpäi. Sid' udesnimitihe Kuibišev:aks, i lidn oli olmas vanhal sijal edel Kuibiševan vezivaradimen täutmišt vl 1957. Sirtihe Kuibiševad täuzin kahtes kilometras suvhe Bolgari-küläspäi (ven.: Болгары), eländpunktad ühtenzoitiba aigan mändes. Vl 1991 udesnimitihe lidnad nügüdläižikš.

Bolgaran ižandusen päsarak om turizm (541 tuhad matknikoid vl 2018), jogiport om lidnas turistlaivoiden täht. Leibänkombinat om tegimišton edheotandaks.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Kuibiševan vezivaradimen hural randal, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Kazanihesai om 90..100 km pohjoižhe orhal vai vezivaradimedme, 190 km avtotedme. Lähembaine lidn om Tetüši 15 km päivlaskmha vezivaradimen vastrandal.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Bolgari-külä (tot.: Болгар авыл, 179 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Bolgaran ližaks. Lidnfartaloiden pind om kahesa nellikkilometrad.

Edeline lidnan da rajonan pämez' om Kamil' Nugaev (1995 — sügüz'ku 2019).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 650 ristitud, lidnankundan — 8 841 ristitud, rajonan ristitišton koume seičemendest. Vll 1979−2019 lidnan ristitišt oli 8,3..8,7 tuh. eläjid röunoiš (8 700 rist. vl 2003).

Rahvahad (1989): venälaižed — 83,4 %, totarlaižed — 12,9 %, čuvašalaižed — 2,1 %, toižed rahvahad — 1,6 %.

Islaman akademii[1] (vspäi 2017) i Vauged päpühäpert' (sunnitad, tot.: Ак мәчет, letihe vll 2010−2012) oma avaitud Bolgaras. Ortodoksižen hristanuskondan kuz' jumalanpertid[2] oma kaičenus i saudud lidnas: nell' jumalanpertid, Eläban Eziauguižen Stroican loičendpert', ph. Avraamii Bolgaralaižen časoun'.

Spasskan saraktehnologijoiden tehnikum[3] om lidnan profopendusen toižeks aluzkundaks.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Bolgaran islaman akademijan sait (bolgar.academy). (ven.)
  2. Bolgaran pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Spasskan saraktehnologijoiden tehnikum edu.tatar.ru-saital. (ven.) (tot.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad
Agriz | Al'met'jevsk | Arsk | Aznakajevo | Bavli | Bolgar | Bugul'm | Buinsk | Čistopol' | Innopolis | Jarčalli | Jelabug | Kazan' | Kukmor | Laiševo | Leninogorsk | Mamadiš | Mendelejevsk | Menzelinsk | Nižnekamsk | Nurlat | Zainsk | Zelenodol'sk | Tetüši