Bolgar

Bolgar
Болгар (ven.)
Болгар / Bolğar (tot.)
	Lidnanznam;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	8,285 ristitud
Pind	116 km²
Pämez'	Fargat Muhametov; (sügüz'ku 2019—)
Telefonkod	+7−84 347-xx-xxx
Avtokod	16, 116, 716
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Bolgar (tot.: Болгар / Bolğar, ven.: Бо́лгар) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Spasskan rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Amuine Bulgar-lidn oli olmas 10. voz'sadaspäi. Lidnusen jändused seištas Bolgaran ümbrištos nügüd'-ki, mülütihe niid Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vl 2014.

Lähine upotadud Spasskoje (Čertikovo)-külä sai makundan lidnan statusad vl 1781, mülüi Kazanin gubernijha. Vhesai 1935 nimitihe lidnad Spassk-Tatarskijaks mugažo (ven.: Спасск-Татарский) erištamha toižiš Spasskoišpäi. Sid' udesnimitihe Kuibišev:aks, i lidn oli olmas vanhal sijal edel Kuibiševan vezivaradimen täutmišt vl 1957. Sirtihe Kuibiševad täuzin kahtes kilometras suvhe Bolgari-küläspäi (ven.: Болгары), eländpunktad ühtenzoitiba aigan mändes. Vl 1991 udesnimitihe lidnad nügüdläižikš.

Bolgaran ižandusen päsarak om turizm (541 tuhad matknikoid vl 2018), jogiport om lidnas turistlaivoiden täht. Leibänkombinat om tegimišton edheotandaks.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, Kuibiševan vezivaradimen hural randal, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Kazanihesai om 90..100 km pohjoižhe orhal vai vezivaradimedme, 190 km avtotedme. Lähembaine lidn om Tetüši 15 km päivlaskmha vezivaradimen vastrandal.

Tobmuz

Bolgari-žilo (tot.: Болгар авыл, 179 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Bolgaran ližaks. Lidnfartaloiden pind om kahesa nellikkilometrad.

Edeline lidnan da rajonan pämez' om Kamil' Nugaev (1995 — sügüz'ku 2019).

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 650 ristitud, lidnankundan — 8 841 ristitud, rajonan ristitišton koume seičemendest, vn 2021 lidnan — 8 285 ristitud. Kaik 8 571 eläjad oli lidnas vl 2017. Vll 1979−2019 lidnan ristitišt oli 8,3..8,7 tuh. eläjid röunoiš (8 700 rist. vl 2003).

Rahvahad (1989): venälaižed — 83,4 %, totarlaižed — 12,9 %, čuvašalaižed — 2,1 %, toižed rahvahad — 1,6 %.

Islaman akademii^[1] (vspäi 2017) i Vauged päpühäpert' (sunnitad, tot.: Ак мәчет, letihe vll 2010−2012) oma avaitud Bolgaras. Ortodoksižen hristanuskondan kuz' jumalanpertid^[2] oma kaičenus i saudud lidnas: nell' jumalanpertid, Eläban Eziauguižen Stroican loičendpert', ph. Avraamii Bolgaralaižen časoun'.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma viž nimitadud päivkodid, kaks' keskškolad (nomer 1 i 2), lapsiden sädamižen pert', čomamahtoiden škol, «Olimp»-sportškol. Spasskan saraktehnologijoiden tehnikum^[3] om lidnan professionaližen opendusen toižeks aluzkundaks.

Galerei

Türkiž-tatarižen kirjkelen istorijan muzei (2018)
Vauged pämečet', vn 2012 nägu
Istoriž-arheologine Sur' Bulgar-kompleks vl 2007. Mülüb UNESCO:n Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 2014
Bolgaran islaman akademii (2021)
Jogistancii vl 2018

Homaičendad

↑ Bolgaran islaman akademijan sait (bolgar.academy). (ven.)
↑ Bolgaran pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
↑ Spasskan saraktehnologijoiden tehnikum edu.tatar.ru-saital. (ven.) (tot.)

Irdkosketused

Lidnan da Spasskan rajonan tobmuden sait (spasskiy.tatarstan.ru) Tatarstanan Tazovaldkundan oficialižel portalal. (ven.) (tot.)

Bolgar Vikiaitas

	Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad
	Agriz \| Al'met'jevsk \| Arsk \| Aznakajevo \| Bavli \| Bolgar \| Bugul'm \| Buinsk \| Čistopol' \| Innopolis \| Jarčalli \| Jelabug \| Kazan' \| Kukmor \| Laiševo \| Leninogorsk \| Mamadiš \| Mendelejevsk \| Menzelinsk \| Nižnekamsk \| Nurlat \| Zainsk \| Zelenodol'sk \| Tetüši

[1] Bolgaran islaman akademijan sait (bolgar.academy). (ven.)

[2] Bolgaran pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[3] Spasskan saraktehnologijoiden tehnikum edu.tatar.ru-saital. (ven.) (tot.)

[1]

[2]

[3]