Jekaterinburg

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jekaterinburg
Екатеринбург
 Lidnanznam
Coat of Arms of Yekaterinburg (Sverdlovsk oblast).svg
 Flag
Flag of Yekaterinburg (Sverdlovsk oblast).svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 1,495,066 ristitud
Pind 1111,7 km²
Jekaterinburg Екатеринбург
Pämez' Aleksei Orlov
(tal'vku 2020—)
Telefonkod +7−343-xxx-xxxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Jekaterinburgan rajonad:
1. Üläisetin rajon
2. Raudterajon
3. Ordžonikidzen rajon
4. Kirovan rajon
5. Oktäbrin rajon
6. Čkalovan rajon
7. Leninan rajon

Jekaterinburg (ven.: Екатеринбу́рг) om Venäman millionerlidn, valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Sverdlovskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik, mugažo Uralan federaližen ümbrikon keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1723 kuti Jekaterinan raudtegim-lidnuz Petr I Suren käskön mödhe. Om nimitadud hänen naižen mödhe (Jekaterina I-imperatornaine). Vl 1781 sai lidnan statusad. Vozil 1924−1991 lidnan nimi oli Sverdlovsk (ven.: Свердло́вск).

Jekaterinburg šingotase nenil ižandusen sarakoil: metallurgii i metallan ümbriradmine, sömtegimišt, elektromašiništon tehmine, likkuimiden tehmine kaičendministrusen täht, tömašinoiden pästand, himine tegimišt, torguind, turizm, finansoiden sfer. Severziden-se transnacionaližiden kompanijoiden palakundad oma neciš lidnas.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Iset'-jogen üläjoksmusen randoil (ven.: Исе́ть, Obin hurapol'ne bassein), seižub Uralmägiden päivnouzmaižil pautkil, 200..380 m korktusil valdmeren pindan päl (keskmäine — 270 m). Matkad Moskvhasai om 1667 km päivlaskmha orhal. Lähembaižed ezilidnad oma Aramil' suvipäivnouzmas, Sredneural'sk i Üläpišm pohjoižes, Berözovskii pohjoižpäivnouzmas.

Jekaterinburg jagase seičemeks administrativižeks rajonaks. Kaik 16 žilod da kaks' küläd mülüdas lidnümbrikho Jekaterinburgan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1147 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 349 772 ristitud, lidnümbrikon — 1 383 179 ristitud. Vl 2018 kaik 1 468 833 ristitud elihe lidnas i 1 501 652 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Enamba 2,2 mln ristituid om lidnaglomeracijas.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 80,0%, totarlaižed — 3,3%, ukrainalaižed — 0,9%, baškiralaižed — 0,9%, marilaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, tadžikalaižed — 0,4%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 10,1%.

Edeline lidnan pämez' om Aleksandr Visokinskii (sügüz'ku 2018 — tal'vku 2020).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Jekaterinburg om valdkundan järed transporttesol'm, seičeme raudted i kuz' federališt avtoted ühtenzoittas täs. Ümbäravtote om läz saudud vspäi 1994, lopuline keskust om sauvomas lidnan suves vll 2018−2020.

Avtobusad, trolleibusad, lidnelektrojonuz i ezilidnelektrojonused, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metro radab lidnas vspäi 1991 (kaik om 1 jono, 9 stancijad, 13 km raudted vspäi 2012).

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Kol'covo-lendimport[1] (SVX / КЛЦ / USSS, 6,3 mln passažiroid vl 2019) sijadase 16 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Keskuzazijan maihe i Turkanmaha, Evropan päivnouzman maihe i Venäman äjihe lidnoihe, om čarterreisid Vjetnamha i Tailandha tal'vel.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Kol'covo-lendimportan sait (svx.aero). (ven.) (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež