Jekaterinburg

Jekaterinburg
Екатеринбург
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	1,536,183 ristitud
Pind	1,110,7 km²
Pämez'	Aleksei Orlov; (tal'vku 2020—)
Telefonkod	+7−343-xxx-xxxx
Avtokod	66, 96, 196
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Jekaterinburg (ven.: Екатеринбу́рг) om Venäman millionerlidn, valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Sverdlovskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik, mugažo Uralan federaližen ümbrikon keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1723 kuti Jekaterinan raudtegim-lidnuz Petr I Suren käskön mödhe. Om nimitadud hänen naižen mödhe (Jekaterina I-imperatornaine). Vl 1781 sai lidnan statusad. Vozil 1924−1991 lidnan nimi oli Sverdlovsk (ven.: Свердло́вск).

Jekaterinburg šingotase nenil ižandusen sarakoil: metallurgii i metallan ümbriradmine, sömtegimišt, elektromašiništon tehmine, likkuimiden tehmine kaičendministrusen täht, tömašinoiden pästand, himine tegimišt, torguind, turizm, finansoiden sfer. Severziden-se transnacionaližiden kompanijoiden palakundad oma neciš lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Iset'-jogen üläjoksmusen randoil (ven.: Исе́ть, Obin hurapol'ne bassein), seižub Uralmägiden päivnouzmaižil pautkil, 200..380 m ü.m.t. korktusil (keskmäine — 270 m).

Matkad Moskvhasai om 1667 km päivlaskmha orhal. Lähembaižed ezilidnad oma Aramil' suvipäivnouzmas, Sredneural'sk i Üläpišm pohjoižes, Berözovskii pohjoižpäivnouzmas.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +3,3 C°, kezakun-elokun +16,2..+18,9 C°, tal'vkun-uhokun −10,7..−12,6 C°. Ekstremumad oma −44,6 C° (tal'vku, viluku) i +40,0 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −5,3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +9,4 C° (uhoku). Voib panda halad kezaaigan päiči heinkus (minimum +1,5 C°). Paneb sadegid 535 mm vodes, enamba kezakus-elokus (73..93 mm kus), vähemba kül'mkus-sulakus (19..33 mm kus). Lumikatken keskmäine korktuz sase 40..50 santimetrhasai. Il'man vozne keskmäine relätivine nepsuz om 75 %.

Tobmuz

Jekaterinburg jagase seičemeks administrativižeks rajonaks. Kaik 16 žilod da kaks' küläd mülüdas lidnümbrikho Jekaterinburgan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1147 km².

Lidnan pämez' (ven.: глава Екатеринбурга) om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' om Aleksandr Visokinskii (sügüz'ku 2018 — tal'vku 2020). Lidnan Diman ezimez' om Anna Gurarii vn 2023 redukuspäi. Edeline Duman ezimez' om Igor' Volodin (reduku 2018 — sügüz'ku 2023).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 349 772 ristitud, lidnümbrikon — 1 383 179 ristitud. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 1 544 376 eläjad, se oli kaikiš suremb. Vl 2018 kaik 1 468 833 ristitud elihe lidnas i 1 501 652 ristitud kaikes lidnümbrikos. Enamba 2,2 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 80,0 %, totarlaižed — 3,3 %, ukrainalaižed — 0,9 %, baškiralaižed — 0,9 %, marilaižed — 0,5 %, azerbaidžanlaižed — 0,5 %, tadžikalaižed — 0,4 %, armenijalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 3,0 %, rahvahuden ozutandata — 10,1 %.

Üläopendusen znamasižed aluzkundad oma Uralan federaline universitet Boris Jel'cinan nimed^[1] (om sätud kahten aluzkundan ühtištusel vl 2011, enamba mi 40 tuh. üläopenikoid), Uralan valdkundaline kaivuzuniversitet^[2] (alusenpanend 1914 kut kaivuzinstitut), Venäman valdkundaline professionaliž-pedagogine universitet^[3] (alusenpanend 1979, 12 tuh. üläopenikoid).

Transport

Jekaterinburg om valdkundan järedaks transporttesol'meks, seičeme raudted i kuz' federališt avtoted ühtenzoittas täs. Ümbäravtote om läz saudud vspäi 1994, lopuline keskust om sauvomas lidnan suves vll 2018−2020.

Avtobusad, trolleibusad, lidnelektrojonuz i ezilidnelektrojonused, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metro radab lidnas vspäi 1991 (kaik om üks' jono, ühesa stancijad, 13 km raudted vspäi 2012).

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Kol'covo-lendimport^[4] (SVX / USSS / КЛЦ, 6,3 mln passažiroid vl 2019) sijadase 16 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Keskuzazijan maihe i Turkanmaha, Evropan päivnouzman maihe i Venäman äjihe lidnoihe, om čarterreisid Vjetnamha i Tailandha tal'vel.

Galerei

Lidnümbrikon Duman i Administracijan sauvuz (2019)
Nevjanskan jumalaižiden muzei
Eläban Eziauguižen Stroican kafedraline päjumalanpert', vn 2010 nägu (om saudud vll 1818−1839)
Sverdlovan ird öližel aigal (2009)
Belinskijan ird (2009)
Uden pertišton taho «Akvamarin»-eländkompleksanke (2010)
Jekaterinburgan cirk (2019)
Jekaterinburg-Passažirine-raudtestancii vl 2019

Homaičendad

↑ Uralan federaližen universitetan sait (urfu.ru). (ven.)
↑ Uralan valdkundaližen kaivuzuniversitetan sait (ursmu.ru). (ven.)
↑ Venäman valdkundaližen professionaliž-pedagogižen universitetan sait (rsvpu.ru). (ven.)
↑ Kol'covo-lendimportan sait (svx.aero). (ven.) (angl.)

Irdkosketused

Jekaterinburg Vikiaitas

	Sverdlovskan agjan lidnad
	Alapajevsk \| Alasald \| Alasergid \| Alatagil \| Alatur \| Aramil' \| Artömovskii \| Asbest \| Berözovskii \| Bogdanovič \| Degtärsk \| Irbit \| Ivdel' \| Jekaterinburg \| Kačkanar \| Kamensk Uralal \| Kamišlov \| Karpinsk \| Kirovgrad \| Krasnoturjinsk \| Krasnoufimsk \| Krasnoural'sk \| Kušv \| Lesnoi \| Mihailovsk \| Nevjansk \| Novoural'sk \| Pervoural'sk \| Polevskoi \| Rež \| Revd \| Serov \| Severoural'sk \| Sisert' \| Sredneural'sk \| Suhoi Log \| Zarečnii \| Talic \| Tavd \| Turinsk \| Uz' Läl' \| Verhoturje \| Volčansk \| Üläpišm \| Üläsald \| Ülätagil \| Ülätur

	Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
	Abakan \| Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ol \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnogorsk \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskv \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' (de fakto) \| Sevastopol' (de fakto) \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Uz'lidn \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Uf \| Ulan Ude \| Ul'janovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež

[1] Uralan federaližen universitetan sait (urfu.ru). (ven.)

[2] Uralan valdkundaližen kaivuzuniversitetan sait (ursmu.ru). (ven.)

[3] Venäman valdkundaližen professionaliž-pedagogižen universitetan sait (rsvpu.ru). (ven.)

[4] Kol'covo-lendimportan sait (svx.aero). (ven.) (angl.)

[1]

[2]

[3]

[4]