Jekaterinburg

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Jekaterinburg
Екатеринбург
 Lidnanznam
Coat of Arms of Yekaterinburg (Sverdlovsk oblast).svg
 Flag
Flag of Yekaterinburg (Sverdlovsk oblast).svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 1 455 904 ristitud
Pind 468 km²
JekaterinburgЕкатеринбург
Pämez' Jevgenii Roizman (2 013—)
Telefonkod +7-343-xxx-xxxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Jekaterinburgan rajonad:
1. Üläisetin rajon
2. Raudterajon
3. Ordžonikidzen rajon
4. Kirovan rajon
5. Oktäbrin rajon
6. Čkalovan rajon
7. Leninan rajon

Jekaterinburg (ven.: Екатеринбург) om millionerlidn Venämas, nellänz' surtte lidn valdkundas. Se om Sverdlovskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik, mugažo Uralan federaližen ümbrikon keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1723 kuti Jekaterinan raudtegim-lidnuz Petr I Suren käskön mödhe. Om nimitadud hänen naižen mödhe (Jekaterina I-imperatornaine). Vl 1781 sai lidnan statusad. Vozil 1924—1991 lidnan nimi oli Sverdlovsk.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Iset'-jogen randoil (Obin bassein), seižub Uralmägiden päivnouzmaižil pautkil, 200..380 m korktusil valdmeren pindan päl (keskmäine — 270 m). Matkad Moskvhasai om 1667 km päivlaskmha orhal.

Jekaterinburg jagase 7 administrativižhe rajonha. 16 žilod da 2 küläd mülüdas lidnümbrikho Jekaterinburgan ližaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 424 702 ristitud, lidnümbrikon — 1 383 179 ristitud. Lidnümbrikon pind — 1147 km². Vl 2017 1 488 406 ristitud elädas lidnümbrikos. Kaikiš suremb ristitišt lidnas om nügüd'. Enamba 2,2 mln ristituid om lidnaglomeracijas.

Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,4%): venälaižed — 80,0%, totarlaižed — 3,3%, ukrainalaižed — 0,9%, baškiralaižed — 0,9%, marilaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, tadžikalaižed — 0,4%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 10,1%.

Lidnan nägud[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.