Kamensk Uralal

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kamensk Uralal
Каменск-Уральский
 Lidnanznam
Coat of Arms of Kamensk-Uralsky (Sverdlovsk oblast).png
 Flag
Flag of Kamensk-Uralsky (Sverdlovsk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 168 997 ristitud
Pind 144,08 km²
Kamensk Uralal Каменск-Уральский
Pämez' Aleksei Šmikov
(keväz'ku 2 016—)
Telefonkod +7-3 439-xxx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Kamensk Uralal (ven.: Каменск-Уральский) om Venäman lidn da lidnümbrik Sverdlovskan agjas. Se om agjan koumanz' surtte i kaikiš suvemb lidn, lidnümbrikon nimi — Kamenskan Uralal lidnümbrik. Lidn om Kamenskan lidnümbrikon (edel 2006 vot — rajonan) administrativižeks keskuseks mugažo, om ümbärtud sil i ei mülü sihe.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud Dalmatovon jumalankodil vl 1682 kuti Železenskoje-žilo parččomas samha raudkivendod, mitte oli pindal. Vl 1701 valdkund oti mad tagaz i sauvoi Uralan ezmäšt kaugedraudan suladuztegint. Vll 1701−1935 nimitihe žiloks Kamenskii-tegimenno (ven. Каменский Завод). Vl 1885 raudtesarak ühtenzoiti sidä Transsibanke. Vn 1935 20. päiväl sulakud anttihe žilole lidnan statusad Kamensk-nimitusenke. Vl 1940 udesnimitihe nügüdläižikš erištamha Kamensk Šahtil-lidnaspäi. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.

Kamensk Uralal šingotase mujumetalloiden (alüminii, vas'k, litii, magnii da niiden ühthesuladused) i raudan metallurgijal (torved kivivoikompleksan täht), mašiništonsauvomižel, sauvondmaterialiden edheotandoil (savič, raudbetonapakod, mujud, puižed i metalližkonstrukcijad), sömtegimištol, mugažo kodihimijan i pakuitesen tegimed ratas.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase tazangištol, Iset'-jogen i sen huran Kamenk-ližajogen randoil (ven. Каменка, 57 km pitte, Tobol-jogen hurapol'ne bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. «Jekaterinburg — Kurgan»-avtote (R354) ümbärdab lidnad suvespäi. Kamensk Uralal-päraudtestancii om saudud Isetin hural randpolel. Matkad Kurganan agjan röunhasai om 6 km suvipäivnouzmha, Čeläbinskan agjan röunhasai om 20 km suvipäivlaskmha, lidnan keskusespäi Jekaterinburgan keskushesai om 93 km lodeheze orhal, 100 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Kataisk (Kurganan agj) 43 km päivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtel, Bogdanovič 40 km pohjoižhe orhal vai raudtel, 73 km avtol, i Zarečnii 58 km lodeheze orhal, 72 km avtol vai raudtel.

Kamensk Uralal jagase kahthe rajonha, Iset'-jogi erigoitab niid: Sinarskii (hural randal) i Krasnogorskii (oiktal randal). Viž pen't küläd da üks' žilo mülüdas lidnümbrikho Kamenskan Uralal ližaks. Lidnümbrikon pind — 144,23 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 174 689 ristitud, lidnümbrikon — 176 572 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 202..209 tuhad eläjid vll 1985−1994 (209 tuh. rist. vll 1991−1992). Kaik 170 782 ristitud elihe lidnümbrikos vl 2018. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican päjumalanpert', koume jumalanpertid, mez'jumalankodi i časoun', protestantizman «Udessündund»-pühäpert' i islaman «Ramadan»-mečet' oma olmas lidnas.

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 92,6%, totarlaižed — 3,8%, toižed rahvahad — 3,6%.

Professionaližen keskopendusen ühesa aluzkundad i üläopendusen aluzkundoiden ühesa filialad ratas lidnas, mugažo alüminijan tedoinstitut. Kaik om kaks' sportkompleksad, viž stadionad, jäaren, suks'-biatlonan i motokrossan trassad.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur