Mine sisu juurde

Lesnoi (lidn)

Vikipedii-späi
Lesnoi
Лесной
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 49,259 ristitud
Lesnoi Лесной
Pämez' Sergei Čerepanov
(kül'mku 2017—)
Telefonkod +7−34 342-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Lesnoi (ven.: Лесной «meclidn») om Venäman sauptud lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Lesnoin lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vn 1947 6. päiväl kezakud kuti uranan izotopoiden erigoitmižen tegim da Gornii-žilo senno. Om saudud türmatud mehil. Žilo sai lidnan statusad vn 1954, i vhesai 1994 sen oficialine nimi oli Sverdlovsk-45.

Lesnoi šingotase uranan izotopoiden erigoitmižen da utilizacijan «Elektrohimpribor»-kombinatal[1] (Rosatom), se-žo edheotand tegeb mašiništod atomelektrostancijoiden, geofizikan i kivivoin samižen täht, metalližkonstrukcijoid, andmusiden ümbriradmižen sijaližid keskusid. Toižed edheotandad: mašiništon tegim varažomiden täht, leibän i maidon pästandan edheotand.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Tur-joginiškon (Obin hurapol'ne bassein) i sen huran Sur' Imennai-ližajogen (ven.: Большая Именная 51 km pitte) huril randoil, ned ühthejokstas Alaturan vezivaradimhe-«uitho», 192 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Alatur- i Mir-raudtestancijad oma lähembaižed passažiroiden täht, sijadasoiš Alatur-lidnan territorijal. Matkad Jekaterinburghasai om 206 km suvhe orhal vai 237 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Alatur ani päivnouzmas (pit'k röun senke) i Kačkanar 16 km lodeheze orhal, 30 km avtol vai 42 km raudtedme. Tegimišton zon sijadase pidust' kaiked raudted Kačkanarhasai.

Nell' pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Lesnoin ližaks. Lidnümbrikon pind — 359,4 km².

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 50 363 ristitud, lidnümbrikon — 52 476 ristitud (96 procentad). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 54 500 eläjad vozil 1996 i 2001. Vl 2017 kaik 49 149 ristitud elihe lidnas i 51 035 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 94,7%, totarlaižed — 1,9%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 2,3%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid ratas lidnas: ph. Simeon Üläturalaižen jumalanpert' i Jumalanmaman «Korbehtoitmatoi penzaz»-jumalaižen[2] puine pühäpert'.

Professionaližen opendusen aluzkundad: äiprofil'ne tehnikum O. Teröškinan nimed i üläopendusen koumen aluzkundan filialad (Moskv — «MIFI»[3], Jekaterinburg — Uralan federaline universitet, Uralan ekonomikan, ohjastusen da oiktusen institut).

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. «Elektrohimpribor»-kombinatan sait (ehp-atom.ru). (ven.)
  2. Lesnoi-lidnümbrikon pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Tehnologine institut — «MIFI»-universitetan filialan sait (mephi3.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur