Lesnoi (lidn)

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Lesnoi
Лесной
 Lidnanznam
Coat of Arms of Lesnoy (Sverdlovsk oblast).png
 Flag
Flag of Lesnoy (Sverdlovsk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 49 056 ristitud
Lesnoi Лесной
Pämez' Sergei Čerepanov
(kül'mku 2 017—)
Telefonkod +7-34 342-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Lesnoi (ven.: Лесной «meclidn») om Venäman sauptud lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Lesnoin lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vn 1947 6. päiväl kezakud kuti uranan izotopoiden erigoitmižen tegim da Gornii-žilo senno. Om saudud türmatud mehil. Žilo sai lidnan statusad vn 1954, i vhesai 1994 sen oficialine nimi oli Sverdlovsk-45.

Lesnoi šingotase uranan izotopoiden erigoitmižen da utilizacijan «Elektrohimpribor»-kombinatal (Rosatom), se-žo edheotand tegeb mašiništod atomelektrostancijoiden, geofizikan i kivivoin samižen täht, metalližkonstrukcijoid, andmusiden ümbriradmižen sijaližid keskusid. Toižed edheotandad: mašiništon tegim varažomiden täht, leibän i maidon pästandan edheotand.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Tur-joginiškon (Obin hurapol'ne bassein) i sen huran Sur' Imennai-ližajogen (51 km pitte, ven. Большая Именная) huril randoil, ned ühthejokstas Alaturan vezivaradimhe-«uitho», 192 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Alatur- i Mir-raudtestancijad oma lähembaižed passažiroiden täht, sijadasoiš Alatur-lidnan territorijal. Matkad Jekaterinburghasai om 206 km suvhe orhal vai 237 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Alatur ani päivnouzmas (pit'k röun senke) i Kačkanar 16 km lodeheze orhal, 30 km avtol vai 42 km raudtedme. Tegimišton zon sijadase pidust' kaiked raudted Kačkanarhasai.

Nell' pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Lesnoin ližaks. Lidnümbrikon pind — 359,4 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 50 363 ristitud, lidnümbrikon — 52 476 ristitud (96 procentad). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 54 500 eläjad vozil 1996 i 2001. Vl 2017 kaik 51 035 ristitud elihe lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Simeon Üläturalaižen jumalanpert' i Jumalanmaman «Korbehtoitmatoi penzaz»-jumalaižen puine pühäpert' ratas lidnas.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 94,7%, totarlaižed — 1,9%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 2,3%.

Professionaližen opendusen aluzkundad: äiprofil'ne tehnikum O. Tereškinan nimel i üläopendusen koumen aluzkundan filialad (Moskv — «MIFI», Jekaterinburg — Uralan federaline universitet, Uralan ekonomikan, ohjastusen da oiktusen institut).

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur