Mine sisu juurde

Krasnoural'sk

Vikipedii-späi
Krasnoural'sk
Красноуральск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 21,384 ristitud
Pind 21,7 km²
Krasnoural'sk Красноуральск
Pämez' Dmitrii Kuz'minih
(sügüz'ku 2017—)
Telefonkod +7−34 343-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Krasnoural'sk (ven.: Красноура́льск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Krasnoural'skan lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb sihe.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ezmäižed eländpunktad lidnan territorijal mainitasoiš vspäi 1832 vällän kuldkivendon löudmižsijidenno. Avaitihe vas'ken Bogomolovan löudmižsijad 19. voz'sadal, kuldsijan Bogomolov-pidajan kanzannimen mödhe. Eländpunktan aluz om pandud vl 1925 kut Bogomolstroi-žilo otmaha kävutamižhe vas'ken kivendod. Vl 1929 udesnimitihe sidä Uralmed'stroi-žiloks. Vas'kensuladuztegim radaškanzi vl 1931, i udesnimitihe radnikžilod nügüdläižikš. Vn 1932 vilukus anttihe Krasnoural'skale lidnan statusad. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.

Krasnoural'sk šingotase «Svätogor»-vas'kensuladuzkombinatal (mülüb Uralan kaivuzmetallurgižhe kompanijha), meblin tehmižel, leibänkombinatal i lindfabrikal. Himine tegim ei ole rados.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Krasnoural'skan lidnümbrik agjan kartal (2018)

Lidnan suvi sijadase Kušaik-jogen randoil (ven.: Кушайка 12 km pitte, Saldan hura ližajogi, Tur-jogen oigedpol'ne bassein), lidnan pohjoine — Klüčevk-jogen randoil (ven. Ключевка, Aivanjogen oiged ližajogi, Saldan hura ližajogi), Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Vas'k-raudtestancii (ven.: Медь) om lopuline sarakol «Alatagil — Serov»-raudtekeskustaspäi. Matkad Jekaterinburghasai om 172 km suvhe orhal, 207 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Kušv 17 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 20 km avtotedme vai raudtel, i Ülätur kahesas kilometras päivlaskmha orhal, avtol vai raudtel.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik ühesa pen't žilod da üks' külä mülüdas lidnümbrikho Krasnoural'skan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1627,23 km².

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez', edel vn 2017 redukud oli Duman ezimez'. Lidnümbrikon Duman ezimez' om Aleksei Medvedev vn 2017 redukuspäi. Edeline Duman ezimez' (lidnümbrikon pämez') om Väčeslav Gribov (eloku 2016 — reduku 2017).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 980 ristitud, lidnümbrikon — 25 541 ristitud. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe lidnalaižiden lugu oli 21 507 ristitud. Kaik 23 142 ristitud elihe lidnas i 23 619 ristitud kaikes lidnümbrikos vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 38..40 tuhad eläjid vll 1959−1979 (40 tuh. rist. vl 1967).

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 92,4 %, totarlaižed — 3,8 %, toižed rahvahad — 3,8 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] i protestantizman koume pühäpertid oma saudud lidnas.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, viž keskškolad (nomer 1, 2, 3, 6, 8), korrekcine škol nomer 4, čomamahtoiden škol, sportškol. Krasnoural'skan äiprofil'ne tehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Krasnoural'skan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Krasnoural'skan äiprofil'žen tehnikuman sait (kmt-krasnouralsk.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur