Krasnoural'sk

Vikipedii-späi
Krasnoural'sk
Красноуральск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 22,304 ristitud
Pind 21,7 km²
Krasnoural'sk Красноуральск
Pämez' Dmitrii Kuz'minih
(sügüz'ku 2017—)
Telefonkod +7−34 343-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Krasnoural'sk (ven.: Красноуральск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Krasnoural'skan lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb sihe.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ezmäižed eländpunktad lidnan territorijal mainitasoiš vspäi 1832 vällän kuldkivendon löudmižsijidenno. Avaitihe vas'ken Bogomolovan löudmižsijad 19. voz'sadal, kuldsijan Bogomolov-pidajan kanzannimen mödhe. Eländpunktan aluz om pandud vl 1925 kuti Bogomolstroi-žilo otmaha kävutamižhe vas'ken kivendod. Vl 1929 udesnimitihe žilod Uralmed'stroi. Vas'kensuladuztegim radaškanzi vl 1931, i udesnimitihe radnikžilod nügüdläižikš. Vl 1932 anttihe Krasnoural'skale lidnan statusad. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.

Krasnoural'sk šingotase «Svätogor»-vas'kensuladuzkombinatal (mülüb Uralan kaivuzmetallurgižhe kompanijha), meblin tehmižel, leibänkombinatal i lindfabrikal.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan suvi sijadase Kušaik-jogen randoil (ven. Кушайка, 12 km pitte, Saldan hura ližajogi, Tur-jogen oigedpol'ne bassein), lidnan pohjoine — Klüčevk-jogen randoil (ven. Ключевка, Aivanjogen oiged ližajogi, Saldan hura ližajogi), Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vas'k-raudtestancii (ven.: Медь) om lopuline sarakol «Alatagil — Serov»-raudtekeskustaspäi. Matkad Jekaterinburghasai om 172 km suvhe orhal, 207 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Kušv 17 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 20 km avtotedme vai raudtel, i Ülätur 8 km päivlaskmha orhal, avtol vai raudtel.

Ühesa pen't žilod da üks' külä mülüdas lidnümbrikho Krasnoural'skan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1627,23 km².

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 980 ristitud, lidnümbrikon — 25 541 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 38..40 tuhad eläjid vll 1959−1979 (40 tuh. rist. vl 1967). Kaik 23 142 ristitud elihe lidnas i 23 619 ristitud kaikes lidnümbrikos vl 2017.

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 92,4%, totarlaižed — 3,8%, toižed rahvahad — 3,8%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] i protestantizman koume pühäpertid oma olmas lidnas.

Krasnoural'skan äiprofil'ne tehnikum[2] om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Krasnoural'skan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Krasnoural'skan äiprofil'žen tehnikuman sait (kmt-krasnouralsk.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur