Ülätur

Ülätur
Верхняя Тура
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2023)	8,465 ristitud
Pind	15 km²
Pämez'	Ivan Vesnin; (uhoku 2017—)
Telefonkod	+7−34 344-xx-xxx
Avtokod	66, 96, 196
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Ülätur (ven.: Ве́рхняя Тура́, tot.: Югары Түре) om Venäman lidn da lidnümbrik Sverdlovskan agjan päivlaskmas.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1737 kuti kaugedraudan valamižtegim i žilo senno Tur-jogen randal. Vl 1766 panihe Alaturan alust, i nimitaškanzihe žilod nügüdläižikš sijadusen mödhe lähemb joginiškannoks. Vn 1928 27. päiväl elokud kätihe radnikžiloks. Vspäi 1941 Ülätur om lidnan statusanke. Vhesai 1996 oli alištunu lähižen Kušv-lidnan tobmudele.

Ülätur šingotase mašiništonsauvomižen tegimel (raudten elektročepiden irdaližed katkaižimed).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Tur-jogen molembil randoil (Obinjogen hurapol'ne bassein), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Padosein sädab Üläturan vezivaradimen, ned oma lidnan suvipäivlaskmas.

Matkad Jekaterinburghasai om 175 km suvhe orhal, 203 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Krasnoural'sk kahesas kilometras päivnouzmha orhal, avtol i raudtel, i Kušv nelläs kilometras suvhe-suvipäivlaskmha orhal, avtotedme vai raudtel. Kilometrine sarak tuleb lidnha «Alatagil — Serov»-avtotekeskustalpäi.

Tobmuz

Ülätur om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnümbrikon pind — 236,43 km².

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline Administracijan pämez' om Aleksandr Brezgin, radoi vn 2017 uhokuhusai. Lidnümbrikon Duman ezimez' om Il'sur Musagitov vn 2019 redukuspäi. Edeline Duman ezimez' om Ol'ga Doboš (tal'vku 2015 — reduku 2019).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 461 ristitud, vn 2021 — 8 554 ristitud. Kaik 9 128 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16..17 tuhad eläjid vozil 1959−1970 (17 509 rist. vl 1959).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 83,5 %, totarlaižed — 14,4 %, toižed rahvahad — 2,1 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid^[1] oma kaičenus i saudud lidnas: ph. Aleksandr Nevalaižen päjumalanpert' (om saudud vll 1905−1908) i ph. Jurgii-vägestusenkandajan časoun'.

Üläturan mehanine tehnikum^[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

Znam lidnan röunal (2022)
Ph. Aleksandr Nevalaižen päjumalanpert', vn 2022 nägu
Üläturan mašiništonsauvomižen tegimen korpusad vl 2022
Üläturan uit (2022)
Vezičuhunduz Ülä-raudtestancijal (Верхняя) vl 2016

Homaičendad

↑ Üläturan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
↑ Üläturan mehanižen tehnikuman sait (vtmt.ru). (ven.)

Irdkosketused

Ülätur Vikiaitas

	Sverdlovskan agjan lidnad
	Alapajevsk \| Alasald \| Alasergid \| Alatagil \| Alatur \| Aramil' \| Artömovskii \| Asbest \| Berözovskii \| Bogdanovič \| Degtärsk \| Irbit \| Ivdel' \| Jekaterinburg \| Kačkanar \| Kamensk Uralal \| Kamišlov \| Karpinsk \| Kirovgrad \| Krasnoturjinsk \| Krasnoufimsk \| Krasnoural'sk \| Kušv \| Lesnoi \| Mihailovsk \| Nevjansk \| Novoural'sk \| Pervoural'sk \| Polevskoi \| Rež \| Revd \| Serov \| Severoural'sk \| Sisert' \| Sredneural'sk \| Suhoi Log \| Zarečnii \| Talic \| Tavd \| Turinsk \| Uz' Läl' \| Verhoturje \| Volčansk \| Üläpišm \| Üläsald \| Ülätagil \| Ülätur

[1] Üläturan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[2] Üläturan mehanižen tehnikuman sait (vtmt.ru). (ven.)

[1]

[2]