Ülätur

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ülätur
Верхняя Тура
 Lidnanznam
Coat of Arms of Verkhnyaya Tura (Sverdlovsk oblast).png
 Flag
Flag of Verkhnyaya Tura (Sverdlovsk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 8,862 ristitud
Pind 15 km²
Ülätur Верхняя Тура
Pämez' Ivan Vesnin
(viluku 2017—)
Telefonkod +7−34 344-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Lidnan da sen ümbrišton nägu kaimdajaspäi edel 2006. vot

Ülätur (ven.: Ве́рхняя Тура́, tot.: Югары Түре) om Venäman lidn da lidnümbrik Sverdlovskan agjan päivlaskmas.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1737 kuti kaugedraudan valamižtegim i žilo senno Tur-jogen randal. Vl 1766 panihe Alaturan alust, i nimitaškanzihe žilod nügüdläižikš sijadusen mödhe lähemb joginiškannoks. Vn 1928 27. päiväl elokud kätihe radnikžiloks. Vspäi 1941 Ülätur om lidnan statusanke. Vhesai 1996 oli alištunu lähižen Kušv-lidnan tobmudele.

Ülätur šingotase mašiništonsauvomižen tegimel (raudten elektročepiden irdaližed katkaižimed).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Tur-jogen molembil randoil (Obinjogen hurapol'ne bassein), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Padosein sädab Üläturan vezivaradimen, ned oma lidnan suvipäivlaskmas. Matkad Jekaterinburghasai om 175 km suvhe orhal, 203 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Krasnoural'sk 8 km päivnouzmha orhal, avtol i raudtel, i Kušv 4 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal, avtotedme vai raudtel. Kilometrine sarak tuleb lidnha «AlatagilSerov»-avtotekeskustalpäi.

Ülätur om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 236,43 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 461 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16..17 tuhad eläjid vozil 1959−1970 (17 509 rist. vl 1959).

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 83,5%, totarlaižed — 14,4%, toižed rahvahad — 2,1%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[1] oma olmas lidnas: ph. Aleksandr Nevalaižen päjumalanpert' (om saudud vll 1905−1908) i ph. Jurgii-vägestusenkandajan časoun'.

Üläturan mehanine tehnikum[2] om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Üläturan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Üläturan mehanižen tehnikuman sait (vtmt.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur