Bogdanovič (lidn)
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 29,309 ristitud |
Pind | 23 km² |
Pämez' | Pavel Martjanov (tal'vku 2017—) |
Telefonkod | +7−34 376-xx-xxx |
Avtokod | 66, 96, 196 |
Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Bogdanovič (ven.: Богдано́вич) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves. Se om Bogdanovičun lidnümbrikon (edel 2006. vot — rajonan) administrativine keskuz da sen pala.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Amuine Kašinan (Čudin) lidnut (ven.: Кашинское (Чудское) городище) om tedoiduses vspäi 1884, sijadase 5 km pohjoižhe lidnaspäi.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1885 kuti Overino-sol'mraudtestancii udel «Jekaterinburg — Tümen'»-raudtel. Sil-žo vodel udesnimitihe raudtestancijad žilonke Venäman imperijan jaugvägiden Jevgenii Bogdanovič-jenaralan (1829−1914) kanzannimen mödhe, hän andoi pakičendoid sauvomha «Kazan' — Tümen'»-raudted varatoitamha Permin agjoid villäl näl'gvoziden aigan kuti Transsiban ezmäine projekt. Žilo sai lidnan statusad vl 1947. Om alištunu agjan tobmudele oikti vl 1963. Vll 1973−2010 porcellanan järed tegim radoi lidnas.
Bogdanovič šingotase leskusenvastaižmaterialiden tegimel, špaloiden imetamižtegimel, sauvondmaterialiden sarakol (mouckivi, lämuzizoläcijan plitad) i sömtegimištol (lihakombinat, maidtegim), mugažo kombisömän tegim radab.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Kunar-jogen oiktal randal tobjimalaz (59 km pitte, ven.: Кунара, Pišman oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kurtuguz-järv (vai Kortoguz, 11 km²) zavodiše 6 kilometras lodeheze lidnaspäi. «Jekaterinburg — Tümen'»-avtote läbitab lidnan suvipalad. Matkad Jekaterinburghasai om 88 km päivlaskmha orhal, 94 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Suhoi Log 10 km pohjoižhe orhal, avtol i raudtel.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 30 670 ristitud, lidnümbrikon kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 35..36 tuh. eläjid vll 1989−2001 (36 700 rist. vl 1996).
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Johann-jumalantedomehen[1] (om saudud vll 1993−2019) i ph. Jekaterina-moknikan[2] jumalanpertid oma olmas lidnas, mugažo islaman loičendpert' radab.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 94,5%, totarlaižed — 2,1%, toižed rahvahad — 3,4%.
Bogdanovičun politehnikum[3] om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnümbrikon administracijan sauvuz (2021)
-
«Ostrovok»-torguindkeskuz (2006 vai 2009, Sarik)
-
Leskusenvastaižmaterialiden tegimen tulend vl 2010
-
Leskusenvastaižmaterialiden tegijoiden kul'turkeskuz (2021)
-
Bogdanovič-päraudtestancijan sauvuz vl 2013
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Bogdanovičun pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Ph. Jekaterina-moknikan pühäpertin tulendan sait (hram-bgdn.ru). (ven.)
- ↑ Bogdanovičun politehnikuman sait (bgdn-bpt.profiedu.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (gobogdanovich.ru). (ven.)
- Lidnümbrikon Duman oficialine sait (дума-богданович.рф). (ven.)
Bogdanovič (lidn) Vikiaitas |
Sverdlovskan agjan lidnad | ||
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||