Mine sisu juurde

Alasergid

Vikipedii-späi
Alasergid
Нижние Серги
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2025) 7,598 ristitud
Pind 15 km²
AlasergidНижние Серги
Pämez' Andrei Čekasin
(sügüz'ku 2013—)
Telefonkod +7−34 398-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

Alasergid (ven.: Ни́жние Серги́) om Venäman lidn da lidnankund Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Alasergin rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1743 kuti žilo sauvomha da holitamha kaugedraudan suladusen tegint. Vl 1943 anttihe Alasergile lidnan statusad. Vozil 1963−1966 lidn oli alištunu agjan tobmudele oikti. Vspäi 2004 Alasergin municipaline ühtnik nimitase rajonaks.

Alasergid šingotasoiš metalližtegesiden metallurgižel tegimel (armatur), burauduzinstrumentan tegimel i «Alasergid»-kurortal.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Alasergin rajonan sijaduz agjas vn 2013 kartal

Lidn sijadase rajonan suvipolen pohjoižes, Serg-jogen oiktal randal tobjimalaz (ven.: Серга́ 113 km pitte, Ufanjogen oiged ližajogi), Keskmäižen Uralan päivlaskmaižil pautkil, 320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Alasergin uit padoseinänke om jogel päivnouzmha lidnaspäi.

Nižneserginskai-raudtestancii (ven.: Нижнесергинская) om saudud «Lis'vNäzepetrovsk»-keskustal. Matkad Jekaterinburghasai om kahesakümne kaks' kilometrad päivlaskmha orhal, 98 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Mihailovsk kaks'kümnes kilometras suvhe orhal, 25 km avtotedme vai raudtel, i Revd 40 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 60 km avtol vai raudtel.

Kaik kaks' pen't žilod (Bažukovo koumenke eläjanke i Uz' Jel'n' (Новая Ельня), 13 rist. vl 2021) da üks' Polovink-külä (Половинка, 39 rist. vl 2021) mülüdas lidnankundha Alasergin ližaks. Lidnankundan pind — 499,08 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Andrei Čekasin radab lidnan Administracijan pämehen vn 2013 sügüz'kuspäi. Lidnankundan Duman ezimez' om Artöm Jakovlev vn 2017 redukuspäi. Edeližed Duman ezimehed oma Larisa Žerdeva (kül'mku 2015 — reduku 2017), Valentina Popova (radoi vn 2015 kül'mkuhusai).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 336 ristitud, lidnankundan — 10 431 ristitud (rajonan nelländez), vn 2021 lidnan — 8 009 ristitud. Kaik 9 424 ristitud elihe lidnas i 9 481 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 540 eläjad vl 1979.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 91,7 %, totarlaižed — 3,9 %, azerbaidžanlaižed — 1,2 %, toižed rahvahad — 3,2 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma avaitud lidnas: Ristan Zdvižen'jan (om pühästadud Alasergiš ezmäižen kerdan vl 1907) i Ioann-endustajan (om saudud vl 1903).

Lapsiden opendusen aluzkundad oma koume nomeruidud päivkodid (nomer 10, 13, 65), kaks' keskškolad (nomer 1 i 2), lapsiden ližaopendusen keskuz, lapsiden da norišton sportškol.

Lähembaine professionaližen opendusen aluzkund sijadase rajonan Üläsergid-žilos vižtoštkümnes kilometras päivnouzmha, se om Sergin äiprofil'ne tehnikum[2].

  1. Alasergin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Sergin äiprofil'žen tehnikuman sait (vs-texnikum.ru). (ven.)


Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur