Näzepetrovsk

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Näzepetrovsk
Нязепетровск
 Lidnanznam
Coat of Arms of Nyazepetrovsk (Chelyabinsk oblast).png
 Flag
Flag of Nyazepetrovsk (Chelyabinsk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 11,425 ristitud
Pind 27 km²
Näzepetrovsk Нязепетровск
Pämez' Gennadii Lukojanov
(reduku 2020—)
Telefonkod +7−35 156-xx-xxx
Avtokod 74, 174
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Näzepetrovsk (ven.: Нязепетро́вск, tot.: Нязепетровск, bašk.: Наҙы-Петровск) om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan lodehes. Se om Näzepetrovskan rajonan administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1744−1749 kuti žilo sauvomha da holitamha Näze-Petrovskii-raudantegint sijaližel torhudel. Nimitihe Näz'-jogen i tegimen Pötr Osokin-alusenpanijan mödhe. Tegim oli muretud Venäman rahvahanikoiden sodan aigan, udessaudihe vodele 1929. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1944 27. päiväl kezakud.

Näzepetrovsk šingotase valamižmehanižel tegimel (čuhunduzlibutimiden TDK- i SMK-torguindmarkad), mecan ümbriradmižen edheotandoil, Jekaterinburgan vedenamundusen pompstancijoil.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižes, Näz'-jogen (bašk.: Наҙы 59 km pitte, Kaman hurapol'ne bassein) lanktendan sijas Ufanjogehe, 330 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Näzepetrovskan vezivaradim (24 km²) Ufanjogel levineb päivnouzmas lidnaspäi. Matkad Čeläbinskhasai om 151 km suvipäivnouzmha orhal, 219 km avtotedme vai 250 km raudtedme. Lähembaine lidn om Üläufalei 39 km päivnouzmha orhal vai 45 km avtotel.

«Üläufalei — Mihailovsk»-avtotekeskust läbitab lidnan pohjošt. «AlasergidZlatoust»-raudtekeskust om lidnan suviröunaks. Näzepetrovskai-raudtestancii (ven.: Нязепетровская) om olmas vspäi 1915, se radab vaiše jüguiden täht vn 2012 sügüz'kuspäi.

Koume žilod mülüdas lidnankundha Näzepetrovskan ližaks, niiden ühthine ristitišt oli 33 eläjad vl 2010. Lidnankundan pind — 1122,43 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 451 ristitud, lidnankundan — 12 484 ristitud, rajonan viž seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 22 tuhad eläjid vll 1959−1967 (22 497 rist. vl 1959). Kaik 11 752 ristitud elihe lidnas i 11 785 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017.

Rahvahad (2010): venälaižed — 85,2%, totarlaižed — 7,1%, baškiralaižed — 6,2%, toižed rahvahad — 1,5%.

Ortodoksižen hristanuskondan phh. Pedroin da Pauloin jumalanpert'[1] om kaičenus lidnas, pühäpert' om saudud vll 1853−1866.

Kaslin tegimištoliž-gumanitarižen tehnikuman Näzepetrovskan filial[2] om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Edeline lidnankundan pämez' om Aleksandr Korostelev (2008 — reduku 2020).

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Näzepetrovskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Kaslin tegimištoliž-gumanitarižen tehnikuman Näzepetrovskan filialan sait (pu27.ucoz.net). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Čeläbinskan agjan lidnad
| Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk