Üläufalei

Vikipedii-späi
Üläufalei
Верхний Уфалей
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 26,716 ristitud
Pind 65 km²
Üläufalei Верхний Уфалей
Pämez' Sergei Tarasov
(viluku 2021—)
Telefonkod +7−35 164-xx-xxx
Avtokod 74, 174
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Üläufalei (ven.: Ве́рхний Уфале́й, tot.: Югары Өфәле, bašk.: Үрге Өпәле (Үрге Өпәйле, Үрге Өфәле)) om Venäman lidn Čeläbinskan agjan pohjoižes. Se om Üläufalein lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1761 kuti žilo Üläufalein kaugedraudan da raudan tegimenno (ven.: Верхне-Уфалейский завод). Nimitihe sijadusen Ufaleik-jogel mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1940 26. päiväl sulakud. Järed nikelintegim radoi lidnas vll 1933−2017 sijaližel torhudel, pästi nikelid i kobal'tad, mašiništ om konservacijas.

Üläufalei šingotase mašinansauvomižen edheotandoil (metallurgine mašiništ, avtokomponentad, tesauvondan mašinad), akkumulätoriden tegimel[1], mramoran samižel da ümbriradmižel, raudten edheotandoil (vedimdepo i vagondepo), mugažo mectegimišton edheotandad i leibäntegim ratas lidnas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Keskuralan Ufalein mägisel'gan päivnouzmaižil pautkil, Ufaleik-jogen randal (bašk.: Өпәле 70 km pitte, Kaman hurapol'ne bassein). Üläufalein uit (2 km²) levigandeb lidnan pohjoižpalas. Matkad Sverdlovskan agjahasai om 17 km pohjoižhe orhal, Čeläbinskhasai om 124 km päivnouzmha orhal, 149 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Snežinsk päivnouzmha, Kasli, Ozörsk i Kištim suvipäivnouzmha, Näzepetrovsk päivlaskmha, Polevskoi (Sverdlovskan agj) pohjoižhe.

«Čeläbinsk — Jekaterinburg»-raudte läbitab lidnan päivnouzmašt palad vspäi 1896, Üläufalei-stancii radab sil.

Alaufalei-žilo (2443 rist. vl 2010), Čeremšank-žilo (1025 rist. vl 2010), völ 8 žilod, 2 žilod raudtestancijanno, 1 külä i 1 futor mülüdas lidnümbrikho Üläufalein ližaks. Lidnümbrikon pind — 1613,08 km².

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 30 481 ristitud, lidnümbrikon — 35 006 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36..40 tuhad eläjid vll 1959−1998 (40 tuh. rist. vl 1967 i 40 061 rist. vl 1989). Vl 2017 kaik 27 879 ristitud elihe lidnas i 31 769 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (2010): venälaižed — 85,6%, totarlaižed — 6,0%, baškiralaižed — 5,2%, toižed rahvahad — 3,2%.

Professionaližen opendusen aluzkund om Kaslin tegimištoliž-gumanitarižen tehnikuman Üläufalein filial.

Edeline lidnümbrikon pämez' om Vera Uskova (kül'mku 2015 — viluku 2021).

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Üläufalein «Uralelement»-tegimen sait (uralelement.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Čeläbinskan agjan lidnad
| Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk