Mine sisu juurde

Üläufalei

Vikipedii-späi
Üläufalei
Верхний Уфалей
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 22,548 ristitud
Pind 65 km²
ÜläufaleiВерхний Уфалей
Pämez' Sergei Tarasov
(viluku 2021—)
Telefonkod +7−35 164-xx-xxx
Avtokod 74, 174
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

Üläufalei (ven.: Ве́рхний Уфале́й, tot.: Югары Өфәле, bašk.: Үрге Өпәле (Үрге Өпәйле, Үрге Өфәле)) om Venäman lidn Čeläbinskan agjan pohjoižes. Se om Üläufalein lidnümbrikon administrativine keskuz da päpala.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1761 kuti žilo Üläufalein kaugedraudan da raudan tegimenno (ven.: Верхне-Уфалейский завод). Nimitihe sijadusen Ufaleik-jogel mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1940 26. päiväl sulakud. Järed nikelintegim radoi lidnas vll 1933−2017 sijaližel torhudel, pästi nikelid i kobal'tad, mašiništ om konservacijas.

Üläufalei šingotase mašinansauvomižen edheotandoil (metallurgine mašiništ, avtokomponentad, tesauvondan mašinad), akkumulätoriden tegimel[1], mramoran samižel da ümbriradmižel, raudten edheotandoil (vedimdepo i vagondepo), mugažo mectegimišton edheotandad i leibäntegim ratas lidnas.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Üläufalein lidnümbrikon sijaduz agjas vn 2008 kartal, om znamoitud I-lugul

Lidn sijadase Keskuralan Ufalein mägisel'gan päivnouzmaižil pautkil, Ufaleik-jogen randal (bašk.: Өпәле 70 km pitte, Kaman hurapol'ne bassein). Üläufalein uit (2 km²) levigandeb lidnan pohjoižpalas.

Matkad Sverdlovskan agjahasai om seičemetoštkümne kilometrad pohjoižhe orhal, Čeläbinskhasai om 124 km päivnouzmha orhal, 149 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Snežinsk päivnouzmha, Kasli, Ozörsk i Kištim suvipäivnouzmha, Näzepetrovsk päivlaskmha, Polevskoi (Sverdlovskan agj) pohjoižhe.

«Čeläbinsk — Jekaterinburg»-raudte läbitab lidnan päivnouzmašt palad vspäi 1896, Üläufalei-stancii radab sil.

Alaufalei-žilo (2443 rist. vl 2010), Čeremšank-žilo (1025 rist. vl 2010), völ kahesa žilod, kaks' žilod raudtestancijanno, üks' külä i üks' futor mülüdas lidnümbrikho Üläufalein ližaks. Lidnümbrikon pind — 1613,08 km².

Edeline lidnümbrikon pämez' om Vera Uskova (kül'mku 2015 — viluku 2021).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 30 481 ristitud, lidnümbrikon — 35 006 ristitud, vn 2021 lidnan — 22 981 ristitud. Vl 2017 kaik 27 879 ristitud elihe lidnas i 31 769 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36..40 tuhad eläjid vll 1959−1998 (40 tuh. rist. vl 1967 i 40 061 rist. vl 1989).

Rahvahad (2010): venälaižed — 85,6 %, totarlaižed — 6,0 %, baškiralaižed — 5,2 %, toižed rahvahad — 3,2 %.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[2] oma saudud lidnas: Pühän Jumalanmaman Sündundpäivän (vspäi 1993) i kaks' časounäd. Niiden ližaks kaks' jumalanpertid ei ole kaičenus (poukahtihe vai rušihe 1930-nzil vozil). Islaman mahallä-mečet' nomer 872 Nažmetdinan nimed om avaitud.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma ühesa nimitadud päivkodid, viž keskškolad (nomer 1, 2, 5, 6, 12), Stupeni-gimnazii («Pordhad», nomer 7), specialine (korrekcine) škol nomer 9, lapsiden ližaopendusen keskuz, čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton sportškol. Professionaližen opendusen aluzkund om Kaslin tegimištoliž-gumanitarižen tehnikuman Üläufalein filial.

  1. Üläufalein «Uralelement»-tegimen sait (uralelement.ru). (ven.)
  2. Üläufalein pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)


Čeläbinskan agjan lidnad
| Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk