Mine sisu juurde

Ust'-Katav

Vikipedii-späi
Ust'-Katav
Усть-Катав
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 21,016 ristitud
Pind 27,45 km²
Ust'-Katav Усть-Катав
Pämez' Sergei Semkov
(tal'vku 2015—)
Telefonkod +7−35 167-xx-xxx
Avtokod 74, 174
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Ust'-Katav (ven.: Усть-Ката́в, bašk.: Ҡытаутамаҡ, tot.: Кытау-Тамак) om Venäman lidn Čeläbinskan agjan päivlaskmaižes sarakos. Se om Ust'-Katavan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1758 kuti mecpilindan žilo jogivaldmoidenke sauvomha susedližid raudantegimid, sid' žilo udenno raudantegimenno, nimitihe jogen mödhe. Ust'-Katavan Tegim-radnikžilo sai lidnan statusad vn 1942 28. päiväl elokud, vspäi 1943 om nügüdläiženke nimitusenke.

Ust'-Katav šingotase vagonansauvomižen tegimel (tramvaid, pompad i torvarmatur, gazanregulätorad, kosmine sarak) i mecan ümbriradmižen tegimel.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase ümbrikon suvipäivlaskmas, Jurüzan'-jogen molembil randoil, Katav-jogen (bašk.: Ҡытау 111 km pitte, Kaman hurapol'ne bassein) lanktendanno Jurüzanihe huralpäi, 371 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Katavan uit padoseinänke om saudud lidnan keskuzpalas da suves.

Baškortostan om ani lodeheze lidnaspäi. Matkad Čeläbinskhasai om 209 km pohjoižhe orhal, 260 km avtotel vai 290 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Jurüzan' i Tröhgornii suvipäivnouzmha, Katav-Ivanovsk suvhe, Sim-lidn päivlaskmha.

«Čeläbinsk — Uf»-avtote (M5-trass) mäneb lidnan suviröunaks. Ust'-Katav-stancii radab «Čeläbinsk — Uf»-raudtekeskustal vspäi 1890, sijadase Jurüzanin pohjoižrandal.

Kaik seičeme muite žilod, kaks' žilod raudtestancijanno i üks' külä mülüdas lidnümbrikho Ust'-Katavan ližaks. Lidnümbrikon pind — 675 km².

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Lidnümbrikon Deputatoiden nevondkundan ezimez' om Sergei Pul'däjev vn 2020 redukuspäi.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 580 ristitud, lidnümbrikon — 26 917 ristitud. Vl 2019 ühthemänho 22 042 ristitud elihe lidnas i 24 922 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 31 400 eläjad vl 1992.

Rahvahad (2010): venälaižed — 87,0 %, baškiralaižed — 7,2 %, totarlaižed — 3,6 %, toižed rahvahad — 2,2 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[1] oma saudud lidnas: Raštvoiden jumalanpert' (letihe vll 1799−1820) i Jumalanmaman Smolenskan jumalaižen puine časoun' (1998). Niiden ližaks üks' jumalanpert' om avaitud i kaks' jumalanpertid oma kaičenus vaiše paloin lidnümbrikon žiloiš. Islaman pühäpert' om avaitud lidnas vspäi 2021.

Ust'-Katavan industrialiž-tehnologine tehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

  1. Ust'-Katavan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Ust'-Katavan industrialiž-tehnologižen tehnikuman sait (ukitt.educhel.ru). (ven.)



Čeläbinskan agjan lidnad
| Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk