Ust'-Katav
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2020) | 21,803 ristitud |
Pind | 27,45 km² |
Pämez' | Sergei Semkov (tal'vku 2015—) |
Telefonkod | +7−35 167-xx-xxx |
Avtokod | 74, 174 |
Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Ust'-Katav (ven.: Усть-Ката́в, bašk.: Ҡытаутамаҡ, tot.: Кытау-Тамак) om Venäman lidn Čeläbinskan agjan päivlaskmaižes sarakos. Se om Ust'-Katavan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunktan aluz om pandud vl 1758 kuti mecpilindan žilo jogivaldmoidenke sauvomha susedližid raudantegimid, sid' žilo udenno raudantegimenno, nimitihe jogen mödhe. Ust'-Katavan Tegim-radnikžilo sai lidnan statusad vn 1942 28. päiväl elokud, vspäi 1943 om nügüdläiženke nimitusenke.
Ust'-Katav šingotase vagonansauvomižen tegimel (tramvaid, pompad i torvarmatur, gazanregulätorad, kosmine sarak) i mecan ümbriradmižen tegimel.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase ümbrikon suvipäivlaskmas, Jurüzan'-jogen molembil randoil, Katav-jogen (bašk.: Ҡытау 111 km pitte, Kaman hurapol'ne bassein) lanktendanno Jurüzanihe huralpäi, 371 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Katavan uit padoseinänke om saudud lidnan keskuzpalas da suves. Baškortostan om ani lodeheze lidnaspäi. Matkad Čeläbinskhasai om 209 km pohjoižhe orhal, 260 km avtotel vai 290 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Jurüzan' i Tröhgornii suvipäivnouzmha, Katav-Ivanovsk suvhe, Sim-lidn päivlaskmha.
«Čeläbinsk — Uf»-avtote (M5-trass) mäneb lidnan suviröunaks. Ust'-Katav-stancii radab «Čeläbinsk — Uf»-raudtel vspäi 1890, sijadase Jurüzanin pohjoižrandal.
Seičeme muite žilod, kaks' žilod raudtestancijanno i üks' külä mülüdas lidnümbrikho Ust'-Katavan ližaks. Lidnümbrikon pind — 675 km².
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 580 ristitud, lidnümbrikon — 26 917 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 31 400 eläjad vl 1992. Vl 2019 ühthemänho 22 042 ristitud elihe lidnas i 24 922 ristitud kaikes lidnümbrikos.
Rahvahad (2010): venälaižed — 87,0%, baškiralaižed — 7,2%, totarlaižed — 3,6%, toižed rahvahad — 2,2%.
Professionaližen opendusen aluzkund om Ust'-Katavan industrialiž-tehnologine tehnikum.[1]
Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]
-
Bränskan sild Jurüzaniš päliči vl 2012
-
Vaumitud tondaks Permihe ezmäine 71-623-tramvai raudteil Ust'-Katavan vagonansauvomižen tegimenno
-
Vagonansauvojiden kul'turkeskuz T. Belokonevan nimed (2010)
-
Ust'-Katav-päraudtestancijan sauvuz vl 2021
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
- ↑ Ust'-Katavan industrialiž-tehnologižen tehnikuman sait (ukitt.ru). (ven.) (+ äikel'ne avtomatine känduz)
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
![]() |
Ust'-Katav Vikiaitas |
Čeläbinskan agjan lidnad | ||
Aš | Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk | ||