Mine sisu juurde

Plast (lidn)

Vikipedii-späi
Plast
Пласт
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 18,243 ristitud
Pind 87,62 km²
Plast Пласт
Pämez' Aleksei Cikolenko
(sügüz'ku 2017—)
Telefonkod +7−35 160-xx-xxx
Avtokod 74, 174
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Plast (ven.: Пласт «šoid», mugažo totaran i baškiran kelil) om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan keskuzpalan suves. Se om Plastan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1919 kuti Jekaterinburgan küläkund-žilo (ven.: Екатеринбургский сельсовет) žiloiden ühtenzoitusel kuldan samižen kaivuzidenno. Niiden žiloiden aluz oli pandud 19. voz'sadan aigan, kuldan samine zavodihe vl 1845. Vl 1931 udesnimitihe žilod nügüdläižikš kuldakahiden letkiden löudmižsijan geologijan mödhe. Se sai lidnan statusad vl 1940.

Plast šingotase kuldan samižel i kaolinan küllästamižel.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase rajonan päivnouzmas, Suviuralan päivnouzmaižil pautkil, 299 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pened Kočkark- (ven.: Кочкарка 11 km pitte, vezivaradimenke) i Čornai-joged (ven.: Чёрная kümne kilometrad pitte, augotase lidnan suvipalas, Tobolan hurapol'ne bassein) jokstas lidnas.

Matkad Čeläbinskhasai om 96 km pohjoižhe orhal vai 123 km avtotel. Lähembaine lidn da raudtestancii om Suviural'sk 31 km päivnouzmha orhal vai 35 km avtotedme. «Čeläbinsk — Magnitogorsk»-avtote ümbärdab lidnad pohjoižes i päivlaskmas.

Pčel'nik-futor (39 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Plastan ližaks.

Lidnankundan pämez' om Deputatoiden nevondkundan ezimez', edel 2018. vot oli Administracijan pämez'. Lidnan Deputatoiden nevondkundan edeline ezimez' om Galina Jurtejeva, radoi edel vn 2017 sügüz'kud. Lidnankundan Administracii om likvidiruidud vn 2019 kezakus. Edeline lidnan Administracijan pämez' om Nikolai Dolgopolov (kül'mku 2016 — viluku 2018).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 342 ristitud, lidnankundan — 17 376 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaik 17 648 elihe lidnas i 17 687 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24..25 tuhad eläjid vll 1939−1967 (25 897 rist. vl 1959).

Rahvahad (2010): venälaižed — 83,3 %, totarlaižed — 8,4 %, baškiralaižed — 1,9 %, kazahlaižed — 1,8 %, ukrainalaižed — 1,4 %, toižed rahvahad — 3,2 %.

Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid[1] oma letud lidnas: kaks' jumalanpertid i časoun', niiden ližaks kivine jumalanpert' om sauvomas vspäi 2018. 19. voz'sadan puine jumalanpert' ei ole kaičenus (paloi). Islaman pühäpert' alatorguses om avaitud, se om saudud 19. voz'sadan lopus.

Professionaližen opendusen aluzkund om Kopeiskan politehnižen kolledžan Plastan filial[2].

  1. Plastan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Plastan filial Kopeiskan politehnižen kolledžan kpk74.ru-saital. (ven.) (+ äikel'ne avtomatine känduz)



Čeläbinskan agjan lidnad
| Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk