Ozörsk (Čeläbinskan agj)

Vikipedii-späi
Ozörsk
Озёрск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 76,434 ristitud
Pind 150 km²
Ozörsk Озёрск
Pämez' Jevgenii Ščerbakov
(eloku 2017—)
Telefonkod +7−35 130-xx-xxx
Avtokod 74, 174
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Ozörsk (ven.: Озёрск, mugažo totaran i baškiran kelil) om Venäman sauptud lidn Čeläbinskan agjan pohjoižes. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Ozörskan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vn 1945 9. päiväl kül'mkud kuti sauvondrajon nomer 11, Baz-10 (ven.: База-10) i tegim № 817 sädamha ezmäšt nevondkundališt atombombad. Žilo valdkundaliženno himižtegimenno Mendelejevan nimed sai lidnan statusad vn 1954 17. päiväl keväz'kud Čeläbinsk-40-nimitusenke, edel sidä ei olend lähtendad sauvondan zonaspäi. Möhemba himižkombinat sai «Majak»-nimitust.

Vn 1957 sügüz'kus tehnopolis eli läbi radioaktivižes avarijas, se oli ezmäine mugoine sur' avarii NSTÜ:s, redusti šoidud 300 km pitte i viden..kümnen kilometrad levette. Nimitihe lidnad Čeläbinsk-65 vll 1966−1994. Vspäi 1994 lidn om olmas nügüdläiženke nimenke oficialižikš, sijadusen mödhe järviden keskes.

Ozörsk šingotase «Majak»-tehmižühtelmasel (südäitukuižen poltusen tehmine da utilizacii, radioaktivižiden izotopoiden sädand), mašinansauvomižen edheotandoil (mašiništ kivivoinhimižen, atomižen, metallurgižen i sömtegimišton täht), sauvondedheotandoil.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan da sen ümbrišton nägu Man kaimdajaspäi (edel 2007. vot)

Lidn sijadase ümbrikon pohjoižes, Suviuralan päivnouzmaižel ezimägištol, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nene järved oma lidnas: Irtäš-järv-vezivaradim (bašk.: Ирташ, 227 m ü.m.t., 53,5 km²) om lidnan pohjoižrandaks, Pen' i Sur' Nanog-järved (ven.: Малая и Большая Нанога) oma lidnan lodehes, Kiziltaš-järv-vezivaradim (bašk.: Ҡыҙылташ, 18 km²) — pohjoižpäivnouzmas, pen' Tatiš-järv om suves. Matkad Čeläbinskhasai om 77 km suvipäivnouzmha orhal vai 103 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Kištim (raudtestancijanke) nelläs kilometras päivlaskmha i Kasli 15 km pohjoižhe.

Novogornii-žilo (6 733 rist. vl 2010), Metlino-žilo (3 694 rist. vl 2010), koume pen't žilod i külä mülüdas lidnümbrikho Ozörskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 657,3 km².

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 82 164 ristitud, lidnümbrikon — 93 044 ristitud. Vspäi 1996 kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 91 tuhad eläjid vll 2002−2005 (91 800 rist. vl 2003). Kaik 79 265 eläjad oli lidnas i 89 731 eläjad kaikes lidnümbrikos vl 2017.

Rahvahad (2010): venälaižed — 89,6 %, baškiralaižed — 3,8 %, totarlaižed — 3,3 %, ukrainalaižed — 1,5 %, toižed rahvahad — 1,8 %.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma: keskopendusen — Ozörskan tehnine kolledž[1] i Ozörskan čomamahtoiden kolledž, üläopendusen oma Ozörskan tehnologine institut[2] — Nacionaližen MIFI-südäitukuižtedoiduzkeskusen filial i Suviuralan valdkundaližen universitetan filial.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Ozörskan tehnižen kolledžan sait (oztk.chelb.ru). (ven.)
  2. Ozörskan tehnologižen institutan sait (oti.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Čeläbinskan agjan lidnad
| Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk