Mine sisu juurde

Ozörsk (Čeläbinskan agj)

Vikipedii-späi
Ozörsk
Озёрск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 76,434 ristitud
Pind 150 km²
Ozörsk Озёрск
Pämez' Sergei Gergenreider
(sügüz'ku 2024—)
Telefonkod +7−35 130-xx-xxx
Avtokod 74, 174
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Ozörsk (ven.: Озёрск, mugažo totaran i baškiran kelil) om Venäman sauptud lidn Čeläbinskan agjan pohjoižes. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Ozörskan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vn 1945 9. päiväl kül'mkud kuti sauvondrajon nomer 11, Baz-10 (ven.: База-10) i tegim № 817 sädamha ezmäšt nevondkundališt atombombad. Žilo valdkundaliženno himižtegimenno Mendelejevan nimed sai lidnan statusad vn 1954 17. päiväl keväz'kud Čeläbinsk-40-nimitusenke, edel sidä ei olend lähtendad sauvondan zonaspäi. Möhemba himižkombinat sai «Majak»-nimitust.

Vn 1957 sügüz'kus tehnopolis eli läbi radioaktivižes avarijas, se oli ezmäine mugoine sur' avarii NSTÜ:s, redusti šoidud 300 km pitte i viden..kümnen kilometrad levette. Nimitihe lidnad Čeläbinsk-65 vll 1966−1994. Vspäi 1994 lidn om olmas nügüdläiženke nimenke oficialižikš, sijadusen mödhe järviden keskes.

Ozörsk šingotase «Majak»-tehmižühtelmasel (südäitukuižen poltusen tehmine da utilizacii, radioaktivižiden izotopoiden sädand), mašinansauvomižen edheotandoil (mašiništ kivivoinhimižen, atomižen, metallurgižen i sömtegimišton täht), sauvondedheotandoil.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan da sen ümbrišton nägu Man kaimdajaspäi (edel 2007. vot)

Lidn sijadase ümbrikon pohjoižes, Suviuralan päivnouzmaižel ezimägištol, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nene järved oma lidnas: Irtäš-järv-vezivaradim (bašk.: Ирташ, 227 m ü.m.t., 53,5 km²) om lidnan pohjoižrandaks, Pen' i Sur' Nanog-järved (ven.: Малая и Большая Нанога) oma lidnan lodehes, Kiziltaš-järv-vezivaradim (bašk.: Ҡыҙылташ, 18 km²) — pohjoižpäivnouzmas, pen' Tatiš-järv om suves.

Matkad Čeläbinskhasai om 77 km suvipäivnouzmha orhal vai 103 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Kištim (raudtestancijanke) nelläs kilometras päivlaskmha i Kasli 15 km pohjoižhe.

Novogornii-žilo (6 733 rist. vl 2010), Metlino-žilo (3 694 rist. vl 2010), koume pen't žilod i külä mülüdas lidnümbrikho Ozörskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 657,3 km².

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez', edel vn 2017 elokud oli Deputatoiden suiman ezimez'. Edeline lidnümbrikon Administracijan pämez' om Jevgenii Ščerbakov (reduku 2015 — sügüz'ku 2024). Deputatoiden suiman ezimez' om Andrei Kuznečenkov vn 2024 heinkuspäi, hän oli sil-žo radnikusel vn 2018 sügüz'kuspäi vn 2020 redukuhusai). Edeližed suiman ezimehed oma Sergei Gergenreider (reduku 2020 — heinku 2024), Oleg Kostikov (reduku 2015 — sügüz'ku 2018).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 82 164 ristitud, lidnümbrikon — 93 044 ristitud, vn 2021 lidnan — 76 896 ristitud. Kaik 79 265 eläjad oli lidnas i 89 731 eläjad kaikes lidnümbrikos vl 2017. Vspäi 1996 kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 91 tuhad eläjid vll 2002−2005 (91 800 rist. vl 2003).

Rahvahad (2010): venälaižed — 89,6 %, baškiralaižed — 3,8 %, totarlaižed — 3,3 %, ukrainalaižed — 1,5 %, toižed rahvahad — 1,8 %.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma: keskopendusen — Ozörskan tehnine kolledž[1] i Ozörskan čomamahtoiden kolledž[2], üläopendusen oma Ozörskan tehnologine institut[3] — Nacionaližen MIFI-südäitukuižtedoiduzkeskusen filial i Suviuralan valdkundaližen universitetan filial.

  1. Ozörskan tehnižen kolledžan sait (озтк.рф). (ven.)
  2. Ozörskan čomamahtoiden kolledžan sait (артколледж74.рф). (ven.)
  3. Ozörskan tehnologižen institutan sait (oti.mephi.ru). (ven.)



Čeläbinskan agjan lidnad
| Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk