Mihailovsk (Sverdlovskan agj)

Vikipedii-späi
Mihailovsk
Михайловск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 9,714 ristitud
Pind 20 km²
Mihailovsk Михайловск
Pämez' Mihail Petuhov
(reduku 2013—)
Telefonkod +7−34 398-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Mihailovsk (ven.: Миха́йловск, tot.: Михайловск / Михáйл) om Venäman lidn da lidnankund Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas, sen Alasergin rajonas.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1805 kuti Mihailovskii Tegim-žilo (ven.: посёлок Михайловский Завод) lehtezraudtegimenno (radaškanzi vl 1808), nimitihe tegimen pidajan moskvalaižen Mihail Gubin-torgovanan nimen mödhe. Vspäi 1860 kirjutuzbumagan fabrik radoi koumes virstas žilospäi (ei ole rados vspäi 2004). Tegim oli pästnu lehtezraudad 1940-nzihe vozihesai, sid' alüminii vajehti raudad. Vn 1961 9. päiväl vilukud Mihailovsk sai lidnan statusad.

Mihailovsk šingotase alüminijasižen fol'gan i teraz-alüminijan ühthesuladusiden pästandal[1], räzintehnižiden tegesiden da segoitusiden tegimel, asfal'tbetonan edheotandal, sömtegimištol (maidtegim, leibtegim).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Uf-jogen oiktal randal tobjimalaz (jogen tarh nimitase Šaram, ven.: Шарама, Kamanjogen hurapol'ne bassein), edel Keskmäižen Uralan päivlaskmašt pautet, 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mihailovskan uit-vezivaradim (ühesa nellikkilometrad) om saudud Ufan oiktoil Kub- i Serg-ližajogil (ven. Куба i Серга́) žilon alusenpanendaspäi. Kümnekilometrine raudtesarak radab vaiše jüguiden täht, se tuleb lidnha penes Mihailovskii Tegim-raudtežilospäi «Alasergid — Näzepetrovsk»-raudtekeskustal.

Matkad Čeläbinskan agjan röunhasai om seičeme kilometrad suvhe orhal, Jekaterinburghasai om 101 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 129 km avtotedme. Lähembaine lidn om Alasergid-rajonkeskuz 25 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, raudtel vai avtol.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik seičeme žilod da nell' küläd mülüdas lidnankundha Mihailovskan ližaks. Lidnankundan pind — 490,5 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Municipaližen ühtnikan Duman ezimez' om Andrei Baida vn 2017 redukuspäi. Duman edeline ezimez' om Salavat Gubaev, radoi vn 2017 redukuhusai.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 852 ristitud, lidnankundan — 15 330 ristitud. Kaik 9 088 ristitud elihe lidnas i 13 981 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11..12 tuhad eläjid vll 1970−2001 (12 955 eläjad vl 1979).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 86,5 %, totarlaižed — 11,9 %, toižed rahvahad — 1,6 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[2] oma saudud lidnas: Sündun Voznesen'jan päjumalanpert' (19. voz'sadan lop, om udessündutadud vspäi 1994) i Mikoi-arhangelan jumalanpert' kaumžomal (letihe vl 2003). Islaman loičendpert' radab.

Sergin äiprofil'žen tehnikuman (Üläsergid-žilo) filial om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Mihailovskan «Tonal»-tegimen sait (zavodtonal.ru). (ven.)
  2. Mihailovskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur