Mihailovsk (Sverdlovskan agj)

Vikipedii
Mihailovsk
Михайловск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 8,720 ristitud
Pind 20 km²
Mihailovsk Михайловск
Pämez' Mihail Petuhov
(sügüz'ku 2013—)
Telefonkod +7−34 398-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Laskend lidnan padoseinäspäi (2015)

Mihailovsk (ven. i tot.: Михайловск) om Venäman lidn da lidnankund Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas, sen Alasergin rajonas.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1805 kuti Mihailovskii Tegim-žilo (ven.: посёлок Михайловский Завод) lehtezraudtegimenno (radaškanzi vl 1808), nimitihe tegimen pidajan moskvalaižen Mihail Gubin-torgovanan nimen mödhe. Vspäi 1860 kirjutuzbumagan fabrik radoi 3 virstas žilospäi (eile rados vspäi 2004). Tegim oli pästnu lehtezraudad 1940-nzihe vozihesai, sid' alüminii vajehti raudad. Vn 1961 9. päiväl vilukud Mihailovsk sai lidnan statusad.

Mihailovsk šingotase alüminijasižen fol'gan i teraz-alüminijan ühthesuladusiden pästandal, räzintehnižiden tegesiden da segoitusiden tegimel, asfal'tbetonan edheotandal, sömtegimištol (maidtegim, leibtegim).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Uf-jogen oiktal randal tobjimalaz (jogen tarh nimitase Šaram, ven.: Шарама, Kamanjogen hurapol'ne bassein), edel Keskmäižen Uralan päivlaskmašt pautet, 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mihailovskan uit-vezivaradim (9 km²) om saudud Ufan oiktoil Kub- i Serg-ližajogil (ven. Куба i Серга) žilon alusenpanendaspäi. Kümnekilometrine raudtesarak om vaiše jüguiden täht, se tuleb lidnha penes Mihailovskii Tegim-raudtežilospäi «Alasergid — Näzepetrovsk»-raudtekeskustal. Matkad Čeläbinskan agjan röunhasai om 7 km suvhe orhal, Jekaterinburghasai om 101 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 129 km avtotedme. Lähembaine lidn om Alasergid-rajonkeskuz 25 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, raudtel vai avtol.

Üks'toštkümne žilod da küläd mülüdas lidnankundha Mihailovskan ližaks. Lidnankundan pind — 490,5 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 852 ristitud, lidnankundan — 15 330 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11..12 tuhad eläjid vll 1970−2001 (12 955 eläjad vl 1979). Kaik 9 088 ristitud elihe lidnas i 13 981 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 86,5%, totarlaižed — 11,9%, toižed rahvahad — 1,6%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[1] oma olmas lidnas: Sündun Voznesen'jan päjumalanpert' i Mikoi-arhangelan jumalanpert'. Islaman loičendpert' radab.

Sergin äiprofil'žen tehnikuman (Üläsergid-žilo) filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Mihailovskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur