Rež

Vikipedii-späi
Rež
Реж
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 36,226 ristitud
Pind 33 km²
Rež Реж
Pämez' Ivan Kartašov
(heinku 2019—)
Telefonkod +7−34 364-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Rež (ven.: Реж) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves. Se om Režan lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb sihe.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1773 kuti žilo sauvomha Savva Jakovlev-edheotajan kaugedraudan i raudan tegimid Rež-jogen üläjoksmusen randal. Pästtihe parahimad lehtezraudad 19. voz'sadas, vl 1878 se sai kuldaižen mötalin Pariž-lidnas Mail'man ozutelendan aigan. Vl 1924 avaitihe i vspäi 1930 tedoitihe nikelin kaht löudmižsijid. Vspäi 1943 Rež om lidnan statusanke. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.

Rež šingotase elektrotehnižel sarakol (transformatortegim[1], kabel'tegim[2]), mašiništonsauvomižel (mašiništ raudtele, kivenümbriradmižele, maižandusen täht), sauvondmaterialiden pästandal (raudbetontegesed, šebin'), kahtel omblendfabrikal i leibänkombinatal, mugažo vas'kkivendon samižen kar'jer radab. Nikelintegim ei ole rados vspäi 2017.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Rež-jogen molembil kall'oikahil randoil (219 km pitte, Nican oiged joginišk, Obinjogen hurapol'ne bassein), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Padosein om jogel lidnan keskuses, se sädab vezivaradint päivlaskmha Rež-lidnaspäi. Äiluguižiden harvoiden mineraloiden kel'tahod oma lidnan ümbrištos.

Matkad Jekaterinburghasai om 76 km suvipäivlaskmha orhal, 83 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Artömovskii 30 km päivnouzmha orhal, avtol i raudtel.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik 30 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Režan ližaks: 17 žilod i 13 küläd. Edel vn 2017 redukud kaik ühesa küläkundad i üks' lidnankund oliba lidnümbrikon administrativiž-territorialižikš ühtnikoikš, sen jäl'ghe kahesa territoriališt ohjandust ratas.

Režan Duman ezimez' oli lidnümbrikon pämehen edel vn 2019 heinkud, sid' sen Administracijan pämez'. Nikolai Bačinin radab Duman ezimehen vn 2021 redukuspäi. Edeližed Duman ezimehed oma Valentin Kuraev (tal'vku 2020 — reduku 2021, velgusentäutai), Aleksei Kopalov (sulaku 2016 — tal'vku 2020).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 215 ristitud, lidnümbrikon seičeme ühesandest. Kaik 37 420 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 44 tuhad eläjid vodel 1992.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 92,1 %, totarlaižed — 2,8 %, udmurtalaižed — 1,4 %, toižed rahvahad — 3,7 %.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[3] oma kaičenus i saudud lidnas: ph. Johann-endustajan jumalanpert' (om letud vll 1897−1902), ph. Johannan Kronštadtalaižen pühäpert', ph. Ksenija Piterilaižen pühäpert', ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' om saudud kaumžomal vspäi 2016. Niiden ližaks Režan politehnikum sijadase enččen jumalanpertin sauvuses, i völ üks' jumalanpert' ei ole kaičenus ani. Islaman «Nur»-loičendpert' om avaitud lidnas.

Režan politehnikum (tehnikum)[4] i Uralan tegimištoliž-ekonomižen tehnikuman filial (Jekaterinburg) oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Režan transformatortegimen sait (zt-r.ru). (ven.)
  2. Režan kabel'tegimen sait (rezhcable.ru). (ven.)
  3. Režan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  4. Režan politehnikuman sait (rezhpt.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur