Mine sisu juurde

Kušv

Vikipedii-späi
Kušv
Кушва
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 26,787 ristitud
Pind 50 km²
Kušv Кушва
Pämez' Mihail Slepuhin
(sulaku 2013—)
Telefonkod +7−34 344-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Lidnan da sen ümbrišton nägu kaimdajaspäi edel 2006. vot

Kušv (ven.: Кушва «hapnu vezi» permin komin kelespäi) om Venäman lidn da raudtesol'm Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Kušvan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud Kušvan tegim-žiloks (ven.: Кушвинский Завод) raudkivendon löudmižsijanno (Blagodat'-raudmägi, nimitihe Anna Ioannovna-imperatornaižen nimen kändusel ivrit-kelespäi), ühtennimižen jogen randal vl 1735. Saudihe padoseinäd jogel, i ezmäine čuhunduzpäč radaškanzi vn 1739 sügüz'kul. Raudte ühtenzoiti Alatagilanke i Jekaterinburganke vl 1878, raudtestancii nimitase Goroblagodatskai (ven.: Гороблагодатская). Toižed lidnan raudtestancijad oma Kušv i Blagodat' jonol edemba Jugrahasai. Žilo sai lidnan statusad vn 1925 semendkus, nimitase nügüdläižikš vspäi 1926.

Kušv šingotase kaivuzohjandusel (löudmižsijad lidnan ümbrištos i kivendon jändusiden kogod), raudkivendon küllästamižel kahtel fabrikal, vanundpuiden valkoiden tegimel, sauvondmaterialiden tegimištol (transportmašiništon tegimen metalližkonstrukcijad, keramzitan tegim, raudbetonantegim, rusttan savičun edheotand, šebin') i sömtegimištol (maidtegim, leibänkombinat). Edel 2003. vot sijaližen raudkivendon vanadijanke samine da sen küllästoitand oliba olmas, nügüd' kar'jer jäi 315 m süvütte.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase 20 km päivnouzmha Uralan pämägisel'gaspäi, Kušv-jogen randoil (20 km pitte, Turan oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 250..260 metrhasai korktusil, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Korktusiden vajehtuz sase 50..60 metrhasai. Kušv-lidn ümbärdab Kušvan uitod (keskuses i suves) i Blagodat'-mäged (päivnouzmas). Matkad Jekaterinburghasai om 168 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 192 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Ülätur 4 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtel, i Krasnoural'sk 17 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 20 km avtotedme vai raudtel.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 30 167 ristitud, lidnümbrikon seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 47 tuhad eläjid vl 1967.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 93,4%, totarlaižed — 2,9%, toižed rahvahad — 3,7%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[1] ratas lidnas: Mikoi-arhangelan jumalanpert' (om saudud vll 1886−1892) i ph. Spiridon Trimifuntalaižen jumalanpert'. Islaman pühäpert' om olmas lidnas.

Barančinskijan elektromehanižen tehnikuman Kušvan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Kušvan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur