Mine sisu juurde

Kušv

Vikipedii-späi
Kušv
Кушва
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 26,787 ristitud
Pind 50 km²
Kušv Кушва
Pämez' Mihail Slepuhin
(sulaku 2013—)
Telefonkod +7−34 344-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Lidnan da sen ümbrišton nägu kaimdajaspäi edel 2006. vot

Kušv (ven.: Кушва «hapnu vezi» permin komin kelespäi) om Venäman lidn da raudtesol'm Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Kušvan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud Kušvan tegim-žiloks (ven.: Кушвинский Завод) raudkivendon löudmižsijanno (Blagodat'-raudmägi, nimitihe Anna Ioannovna-imperatornaižen nimen kändusel ivrit-kelespäi), ühtennimižen jogen randal vl 1735. Saudihe padoseinäd jogel, i ezmäine čuhunduzpäč radaškanzi vn 1739 sügüz'kul. Raudte ühtenzoiti Alatagilanke i Jekaterinburganke vl 1878, raudtestancii nimitase Goroblagodatskai (ven.: Гороблагодатская). Toižed lidnan raudtestancijad oma Kušv i Blagodat' jonol edemba Jugrahasai. Žilo sai lidnan statusad vn 1925 semendkus, nimitase nügüdläižikš vspäi 1926.

Kušv šingotase kaivuzohjandusel (löudmižsijad lidnan ümbrištos i kivendon jändusiden kogod), raudkivendon küllästamižel kahtel fabrikal, vanundpuiden valkoiden tegimel, sauvondmaterialiden tegimištol (transportmašiništon tegimen metalližkonstrukcijad, keramzitan tegim, raudbetonantegim, rusttan savičun edheotand, šebin') i sömtegimištol (maidtegim, leibänkombinat). Edel 2003. vot sijaližen raudkivendon vanadijanke samine da sen küllästoitand oliba olmas, nügüd' kar'jer jäi 315 m süvütte.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase 20 km päivnouzmha Uralan pämägisel'gaspäi, Kušv-jogen randoil (20 km pitte, Turan oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 250..260 metrhasai korktusil, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Korktusiden vajehtuz sase 50..60 metrhasai. Kušv-lidn ümbärdab Kušvan uitod (keskuses i suves) i Blagodat'-mäged (päivnouzmas). Matkad Jekaterinburghasai om 168 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 192 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Ülätur 4 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtel, i Krasnoural'sk 17 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 20 km avtotedme vai raudtel.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 30 167 ristitud, lidnümbrikon seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 47 tuhad eläjid vl 1967.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 93,4%, totarlaižed — 2,9%, toižed rahvahad — 3,7%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[1] ratas lidnas: Mikoi-arhangelan jumalanpert' (om saudud vll 1886−1892) i ph. Spiridon Trimifuntalaižen jumalanpert'. Islaman pühäpert' om olmas lidnas.

Barančinskijan elektromehanižen tehnikuman Kušvan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.

  1. Kušvan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur