Kušv

Kušv
Кушва

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2025)	26,347 ristitud
Pind	50 km²
Pämez'	Mihail Slepuhin (sulaku 2013—)
Telefonkod	+7−34 344-xx-xxx
Avtokod	66, 96, 196
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Lidnan da sen ümbrišton nägu kaimdajaspäi edel 2006. vot

Kušv (ven.: Ку́шва «hapnu vezi» permin komin kelespäi) om Venäman lidn da raudtesol'm Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Kušvan ümbrikon (edel 2025. vot — lidnümbrikon) administrativine keskuz da pala.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Kušvan tegim-žiloks (ven.: Кушвинский Завод) raudkivendon löudmižsijanno (Blagodat'-raudmägi, nimitihe Anna Ioannovna-imperatornaižen nimen kändusel ivrit-kelespäi), ühtennimižen jogen randal vl 1735. Saudihe padoseinäd jogel, i ezmäine čuhunduzpäč radaškanzi vn 1739 sügüz'kul. Raudte ühtenzoiti Alatagilanke i Jekaterinburganke vl 1878, raudtestancii nimitase Goroblagodatskai (ven.: Гороблагодатская). Toižed lidnan raudtestancijad oma Kušv i Blagodat' jonol edemba Jugrahasai. Žilo sai lidnan statusad vn 1925 semendkus, nimitase nügüdläižikš vspäi 1926.

Kušv šingotase kaivuzohjandusel (löudmižsijad lidnan ümbrištos i kivendon jändusiden kogod), raudkivendon küllästamižel kahtel fabrikal, vanundpuiden valkoiden tegimel, sauvondmaterialiden tegimištol (transportmašiništon tegimen metalližkonstrukcijad, keramzitan tegim, raudbetonantegim, rusttan savičun edheotand, šebin') i sömtegimištol (maidtegim, leibänkombinat). Edel 2003. vot sijaližen raudkivendon vanadijanke samine da sen küllästoitand oliba olmas, nügüd' kar'jer jäi 315 m süvütte.

Geografijan andmused

Kušvan ümbrikon sijaduz agjas vn 2018 kartal

Lidn sijadase ümbrikon pohjoižpäivnouzmas, kaks'kümnes kilometras päivnouzmha Uralan pämägisel'gaspäi, Kušv-jogen randoil (20 km pitte, Turan oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 250..260 metrhasai korktusil, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Korktusiden vajehtuz sase 50..60 metrhasai. Kušv-lidn ümbärdab Kušvan uitod (keskuses i suves) i Blagodat'-mäged (päivnouzmas).

Matkad Jekaterinburghasai om 168 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 192 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Ülätur nelläs kilometras pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtel, i Krasnoural'sk 17 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 20 km avtotedme vai raudtel.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 30 167 ristitud, lidnan ümbrikon seičeme kümnendest, vn 2021 — 27 306 ristitud. Kaik 28 409 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 47 tuhad eläjid vl 1967.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 93,4 %, totarlaižed — 2,9 %, toižed rahvahad — 3,7 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid ratas lidnas: Mikoi-arhangelan jumalanpert' (om saudud vll 1886−1892) i ph. Spiridon Trimifuntalaižen jumalanpert'. Islaman pühäpert' om letud lidnas.

Openduz

Lapsiden opendusen aluzkundad oma kümne nomeruidud päivkodid (nomer 5, 10, 12, 19, 24, 30, 54, 58, 59, 62), viž keskškolad (nomer 1, 3, 4, 6, 10), sädamižen i norišton politikan pert', muzikškol, čomamahtoine škol, olimpižen varan sportškol.

Barančinskijan elektromehanižen tehnikuman Kušvan filial om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

• 
  Municipaližen ümbrikon administracijan sauvuz (2019)
• 
  Mikoi-arhangelan jumalanpert', vn 2019 nägu
• 
  Kušvan vanundpuiden valkoiden tegim vl 2020
• 
  «Rostelekom:an» i počtan palakund (2019)
• 
  Goroblagodatskai-raudtestancii vl 2005. Panihe sen avarijališt päsauvust mantazole vl 2016, enččen sömsijan sauvuz om päine nügüd'

Irdkosketused

• Municipaližen ümbrikon tobmuden sait (kushva.midural.ru). (ven.)