Talic (lidn)

Talic
Талица
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	15,486 ristitud
Pind	64 km²
Pämez'	Aleksandr Tolkačev; (2010−2011,; tal'vku 2012—)
Telefonkod	+7−34 371-xx-xxx
Avtokod	66, 96, 196
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Talic (ven.: Та́лица) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivnouzmas. Se om Talican lidnümbrikon (edel 2006. vot — rajonan) administrativine keskuz da pala.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1732 žiloks privatiženno vinedheotandanno. 18. voz'sadan kahtendel polel žilon eläjad ühtniba Sibirin traktan sauvomižes, se läbiti tahondad seičemes virstas pohjoižhe. Vll 1774−1779 järed valdkundaline vintegim oli saudud Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe (100 tuhazesai dekalitroid). 19. voz'sadan lopus Transsiban «Jekaterinburg — Tümen'»-keskust läbiti tahondad pohjoižhe žilospäi Poklevskai-raudtestancijanke (ven.: Поклевская). Vn 1942 19. päiväl kezakud Talic sai lidnan statusad.

Talic šingotase mecan ümbriradmižel, lidnümbrikon tegimišton toižed edheotandad i Transsiban Talic-raudtestancii (ven.: Талица) sijadasoiš Troickii-žilos (10 467 rist. vl 2010) ani pohjoižhe lidnaspäi. Ende biohimine tegim radoi lidnas (antibiotikad živatoiden täht), om likvidiruidud.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Pišm-jogen oiktal randal tobjimalaz (ven.: Пышма, Turan oigedpol'ne bassein, Obin hurapol'ne bassein), 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Rahvahaline «Pišmanverižed kanghad»-puišt (ven.: Припышминские боры) levineb ani päivnouzmha i suvhe Talicalpäi. Matkad Jekaterinburghasai om 190 km päivlaskmha orhal, 217 km avtotedme vai raudtedme, raudte tuleb Talicha vaiše jüguiden täht. Lähembaine lidn om Kamišlov 65 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 78 km avtotedme. Lähembaine järed lidn om Tümen' 100 km päivnouzmha kaikil teil.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +1,3 C°, kezakun-elokun +15..+18 C°, tal'vkun-uhokun −13..−16 C°. Paneb sadegid 601 mm vodes, enamba kezakus-elokus (71..93 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (23..24 mm kus).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 225 ristitud, lidnümbrikon kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19..20 tuhad eläjid vll 1989−2001 (20 100 eläjad vl 1992).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 96,4%, toižed rahvahad — 3,6%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid^[1] oma avaitud: phh. Pedroin- da Pauloin-apostoloiden, se kivine om saudud vll 1805−1807 puižen sijas i ei olend sauptud, i ph. Spiridon Trimifuntalaižen (om letud vodele 2022).

Talican mectehnine kolledž^[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Talican lidnümbrikon tobmuden sauvuz (2022)
Phh. Pedroin- da Pauloin-apostoloiden jumalanpert', vn 2022 nägu
Talican škol-internat vl 2022 (ende Poklevskii-Kozell-torgovanoiden usadiban päine pert', om saudud 19. voz'sadan kahtendes poles)
Nevondkundaline lidnanznam
«Kolos»-stadion (2022, Tähk)
Jogivaldmad vl 2007

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

↑ Talican pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
↑ Talican mectehnižen kolledžan sait (tallk.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]

Talic (lidn) Vikiaitas

	Sverdlovskan agjan lidnad
	Alapajevsk \| Alasald \| Alasergid \| Alatagil \| Alatur \| Aramil' \| Artömovskii \| Asbest \| Berözovskii \| Bogdanovič \| Degtärsk \| Irbit \| Ivdel' \| Jekaterinburg \| Kačkanar \| Kamensk Uralal \| Kamišlov \| Karpinsk \| Kirovgrad \| Krasnoturjinsk \| Krasnoufimsk \| Krasnoural'sk \| Kušv \| Lesnoi \| Mihailovsk \| Nevjansk \| Novoural'sk \| Pervoural'sk \| Polevskoi \| Rež \| Revd \| Serov \| Severoural'sk \| Sisert' \| Sredneural'sk \| Suhoi Log \| Zarečnii \| Talic \| Tavd \| Turinsk \| Uz' Läl' \| Verhoturje \| Volčansk \| Üläpišm \| Üläsald \| Ülätagil \| Ülätur

[1] Talican pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[2] Talican mectehnižen kolledžan sait (tallk.ru). (ven.)

[1]

[2]