Talic (lidn)
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2025) | 14,471 ristitud |
| Pind | 64 km² |
| Pämez' | Aleksandr Tolkačev (2010−2011, tal'vku 2012—) |
| Telefonkod | +7−34 371-xx-xxx |
| Avtokod | 66, 96, 196 |
| Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Talic (ven.: Та́лица) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivnouzmas. Se om Talican ümbrikon (edel 2025. vot — lidnümbrikon, edel 2006. vot — rajonan) administrativižeks keskuseks da palaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1732 žiloks privatiženno vinedheotandanno. 18. voz'sadan kahtendel polel žilon eläjad ühtniba Sibirin traktan sauvomižes, se läbiti tahondad seičemes virstas pohjoižhe. Vll 1774−1779 järed valdkundaline vintegim oli saudud Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe (100 tuhazesai dekalitroid). 19. voz'sadan lopus Transsiban «Jekaterinburg — Tümen'»-keskust läbiti tahondad pohjoižhe žilospäi Poklevskai-raudtestancijanke (ven.: Поклевская). Vn 1942 19. päiväl kezakud Talic sai lidnan statusad.
Talic šingotase mecan ümbriradmižel, lidnümbrikon tegimišton toižed edheotandad i Transsiban Talic-raudtestancii (ven.: Талица) sijadasoiš Troickii-žilos (10 467 rist. vl 2010) ani pohjoižhe lidnaspäi. Ende biohimine tegim radoi lidnas (antibiotikad živatoiden täht), om likvidiruidud.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalan pohjoižes, Pišm-jogen oiktal randal tobjimalaz (ven.: Пышма́, Turan oigedpol'ne bassein, Obin hurapol'ne bassein), 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Rahvahaline «Pišmanverižed kanghad»-puišt (ven.: Припышминские боры) levineb ani päivnouzmha i suvhe Talicalpäi.
Matkad Jekaterinburghasai om 190 km päivlaskmha orhal, 217 km avtotedme vai raudtedme, raudte tuleb Talicha vaiše jüguiden täht. Lähembaine lidn om Kamišlov kuz'kümne viž kilometrad päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 78 km avtotedme. Lähembaine järed lidn om Tümen' sada kilometrad päivnouzmha kaikil teil.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +1,3 C°, kezakun-elokun +15,0..+17,8 C°, tal'vkun-uhokun −12,6..−16,0 C°. Paneb sadegid 601 mm vodes, enamba kezakus-elokus (71..93 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (23..24 mm kus).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 225 ristitud, ümbrikon kaks' videndest, vn 2021 lidnan — 14 808 ristitud. Kaik 15 874 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19..20 tuhad eläjid vll 1989−2001 (20 100 eläjad vl 1992).
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 96,4 %, toižed rahvahad — 3,6 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma avaitud: phh. Pedroin- da Pauloin-apostoloiden, se kivine om saudud vll 1805−1807 puižen sijas i ei olend sauptud, i ph. Spiridon Trimifuntalaižen (om letud vodele 2022). Niiden ližaks Illä-endustajan kivine jumalanpert' ei ole kaičenus (oli saudud vll 1897−1902, panihe mantazole 1930-nzil vozil).
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičeme nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 2, 5, 14, 16, 21..23), kaks' aluzškolad (nomer 2 i 8), koume keskškolad (nomer 1, 4, 55), lapsiden sädamižen pert'kulu (sidä kesken čomamahtoiden škol), sportškol Ju.V. Islamovan nimed.
Talican mectehnine kolledž N.I. Kuznecovan nimed[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Talican municipaližen ümbrikon tobmuden sauvuz (vn 2022 nägu)
- Phh. Pedran- da Paulan-apostoloiden jumalanpert', vn 2022 nägu
- Talican škol-internat vl 2022 (ende Poklevskii-Kozell-torgovanoiden usadiban päine pert', om saudud 19. voz'sadan kahtendes poles)
- Nevondkundaline lidnanznam (1982)
- Kolos-stadion (2022, «Tähk»)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Talican municipaližen ümbrikon Duman oficialine sait (talduma.ru). (ven.)
- Municipaližen ümbrikon Administracijan oficialine sait (atalica.ru). (ven.)
| Talic (lidn) Vikiaitas |
| Sverdlovskan agjan lidnad | ||
| Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||
