Talic (lidn)

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Talic
Талица
 Lidnanznam
Герб Талицы и Талицкого ГО.png
 Flag
Флаг Талицы и Талицкого ГО.jpg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 15,486 ristitud
Pind 64 km²
Talic Талица
Pämez' Aleksandr Tolkačev
(2010−2011,
tal'vku 2012—)
Telefonkod +7−34 371-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Talican škol-internat vl 2011 (ende Poklevskii-Kozell-torgovanoiden usadiban päine pert', om saudud 19. voz'sadan kahtendes poles)

Talic (ven.: Та́лица) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivnouzmas. Se om Talican lidnümbrikon (edel 2006 vot — rajonan) administrativine keskuz da pala.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1732 žiloks privatiženno vinedheotandanno. 18. voz'sadan kahtendel polel žilon eläjad ühtniba Sibirin traktan sauvomižes, se läbiti tahondad 7 virstas pohjoižhe. Vll 1774−1779 järed valdkundaline vintegim oli saudud Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe (100 tuhazesai dekalitroid). 19. voz'sadan lopus Transsiban «Jekaterinburg — Tümen'»-keskust läbiti tahondad pohjoižhe žilospäi Poklevskai-raudtestancijanke (ven.: Поклевская). Vn 1942 19. päiväl kezakud Talic sai lidnan statusad.

Talic šingotase mecan ümbriradmižel, lidnümbrikon tegimišton toižed edheotandad i Transsiban Talic-raudtestancii (ven.: Талица) sijadasoiš Troickii-žilos (10 467 rist. vl 2010) ani pohjoižhe lidnaspäi. Ende biohimine tegim radoi lidnas (antibiotikad živatoiden täht), om likvidiruidud.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Pišm-jogen oiktal randal tobjimalaz (ven.: Пышма, Turan oigedpol'ne bassein, Obin hurapol'ne bassein), 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Rahvahaline «Pišmanverižed kanghad»-puišt (ven.: Припышминские боры) levineb ani päivnouzmha i suvhe Talicalpäi. Matkad Jekaterinburghasai om 190 km päivlaskmha orhal, 217 km avtotedme vai raudtedme, raudte tuleb Talicha vaiše jüguiden täht. Lähembaine lidn om Kamišlov 65 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 78 km avtotedme. Lähembaine järed lidn om Tümen' 100 km päivnouzmha kaikil teil.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 225 ristitud, lidnümbrikon kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19..20 tuhad eläjid vll 1989−2001 (20 100 eläjad vl 1992).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 96,4%, toižed rahvahad — 3,6%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma avaitud: phh. Pedroin- da Pauloin-apostoloiden, se kivine om saudud vll 1805−1807 puižen sijas i ei olend sauptud, i ph. Spiridon Trimifuntalaižen (om letud vodele 2022).

Talican mectehnine kolledž[2] om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Talican pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Talican mectehnižen kolledžan sait (tallk.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur