Mine sisu juurde

Talic (lidn)

Vikipedii-späi
Talic
Талица
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 14,547 ristitud
Pind 64 km²
Talic Талица
Pämez' Aleksandr Tolkačev
(2010−2011,
tal'vku 2012—)
Telefonkod +7−34 371-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Lidnan sijaduz valdkundas i regionas

Talic (ven.: Та́лица) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivnouzmas. Se om Talican lidnümbrikon (edel 2006. vot — rajonan) administrativižeks keskuseks da palaks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1732 žiloks privatiženno vinedheotandanno. 18. voz'sadan kahtendel polel žilon eläjad ühtniba Sibirin traktan sauvomižes, se läbiti tahondad seičemes virstas pohjoižhe. Vll 1774−1779 järed valdkundaline vintegim oli saudud Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe (100 tuhazesai dekalitroid). 19. voz'sadan lopus Transsiban «Jekaterinburg — Tümen'»-keskust läbiti tahondad pohjoižhe žilospäi Poklevskai-raudtestancijanke (ven.: Поклевская). Vn 1942 19. päiväl kezakud Talic sai lidnan statusad.

Talic šingotase mecan ümbriradmižel, lidnümbrikon tegimišton toižed edheotandad i Transsiban Talic-raudtestancii (ven.: Талица) sijadasoiš Troickii-žilos (10 467 rist. vl 2010) ani pohjoižhe lidnaspäi. Ende biohimine tegim radoi lidnas (antibiotikad živatoiden täht), om likvidiruidud.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Pišm-jogen oiktal randal tobjimalaz (ven.: Пышма, Turan oigedpol'ne bassein, Obin hurapol'ne bassein), 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Rahvahaline «Pišmanverižed kanghad»-puišt (ven.: Припышминские боры) levineb ani päivnouzmha i suvhe Talicalpäi.

Matkad Jekaterinburghasai om 190 km päivlaskmha orhal, 217 km avtotedme vai raudtedme, raudte tuleb Talicha vaiše jüguiden täht. Lähembaine lidn om Kamišlov 65 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 78 km avtotedme. Lähembaine järed lidn om Tümen' sada kilometrad päivnouzmha kaikil teil.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +1,3 C°, kezakun-elokun +15,0..+17,8 C°, tal'vkun-uhokun −12,6..−16,0 C°. Paneb sadegid 601 mm vodes, enamba kezakus-elokus (71..93 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (23..24 mm kus).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 225 ristitud, lidnümbrikon kaks' videndest, vn 2021 lidnan — 14 808 ristitud. Kaik 15 874 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19..20 tuhad eläjid vll 1989−2001 (20 100 eläjad vl 1992).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 96,4 %, toižed rahvahad — 3,6 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma avaitud: phh. Pedroin- da Pauloin-apostoloiden, se kivine om saudud vll 1805−1807 puižen sijas i ei olend sauptud, i ph. Spiridon Trimifuntalaižen (om letud vodele 2022). Niiden ližaks Illä-endustajan kivine jumalanpert' ei ole kaičenus (oli saudud vll 1897−1902, panihe mantazole 1930-nzil vozil).

Lapsiden opendusen aluzkundad oma läz 15 nimitadud i nomeruidud päivkodid, kaks' aluzškolad (nomer 2 i 8), koume keskškolad (nomer 1, 4, 55), lapsiden sädamižen pert'kulu (sidä kesken čomamahtoiden škol), sportškol Ju.V. Islamovan nimed. Talican mectehnine kolledž N.I. Kuznecovan nimed[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

  1. Talican pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Talican mectehnižen kolledžan sait (tallk.ru). (ven.)



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur