Irbit

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Irbit
Ирбит
 Lidnanznam
Coat of Arms of Irbit (Sverdlovsk oblast).png
 Flag
Flag of Irbit (Sverdlovsk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 37 280 ristitud
Pind 64,23 km²
Irbit Ирбит
Pämez' Nikolai Judin
(sügüz'ku 2 018—)
Telefonkod +7-34 355-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Lidnan da sen ümbrišton nägu kaimdajaspäi edel 2006 vot.

Irbit (ven.: Ирби́т «keragan taho» sibirin totaran kelespäi) om Venäman lidn da lidnümbrik (municipaline «Irbit-lidn»-ühtnik) Sverdlovskan agjan päivnouzmas. Se om Irbitan municipaližen ühtnikan administrativižeks keskuseks mugažo (edel 2006 vot — rajonan), ei mülü sihe.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Amuižed eländsijad oliba olmas lidnan sijas bronzaigan, 2. voz'tuhaspäi edel meiden erad. Arheologad tedoidas Irbitan lidnuden jändusid. 13. voz'sadhasai mansilaižed oliba enambuses nenil tahoil, sid' sibirin totarlaižed eliba Erbejanjurtas (ven.: Ирбеевский юрт). Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Irbei-slabadaks (ven.: Ирбеевская слобода) sirdanikoil Pohjoižes da Keskuzližes Venämaspäi vl 1631. Aigan mändes nimitaškanzihe Irbitan slabadaks (ven.: Ирбитская слобода) jogen mödhe. Oli tetab Irbitan jarmankal vspäi 1643, se oli kahtenz' surtte Alauz'lidnan jarmankan jäl'ghe i lopihe vl 1929. Slabad' sai lidnan statusad Irbit-nimenke vn 1775 Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe toras Jemel'jan Pugačovan joukuid vaste. Kadoti torguindznamoičendad Transsiban sauvondan jäl'ghe, sen «Jekaterinburg — Tümen'»-keskust mäni 70 kilometras suves. Raudte ühtenzoiti lidnad Jekaterinburganke vaiše vl 1916. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele.

Irbit šingotase himiž-farmaceftižel tegimel, mecan varhapanendal, sömtegimištol (maidtegim, leibäntegim) i turizmal (kaks' sadad istorižid pertid, dramteatr i 4 muzejad). Edel 1992 kaikiš järedamb edheotand oli Irbitan motociklantegim (8 tuhazesai radnikoid, 70 tuhazesai «Ural»-motociklid vodes), nügüd' pen' edheotand. Saupsihe järedad avto- da traktorližavedamiden tegint 1990-nzil vozil, mugažo stökoltegint (1,3 tuh. radnikoid).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Uralantaguižes, Turan tazangištol, Irbit-jogen (171 km pitte) lanktendan sijas Nic-jogehe (ven.: Ница, 262 km pitte, Turan oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), neniden jogiden oiktoil randoil, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburghasai om 174 km suvipäivlaskmha orhal, 198 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Turinsk 55 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 64 km avtotedme vai raudtel.

Irbit om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 38 357 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 49..53 tuhad eläjid vll 1970−1996 (53 tuh. rist. vl 1987). Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid ratas lidnas, nellänz' om sauvomas, mugažo islaman loičendpert' om olmas.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 97,1%, totarlaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 1,8%.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Irbitan gumanitarine kolledž, Irbitan motocikletine tehnikum, Irbitan politehnikum (tehnikum)[1], Sverdlovskan agjan medicinižen kolledžan filial.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Irbitan politehnikuman oficialine sait (ipt66.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur