Uz' Läl'
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2025) | 10,454 ristitud |
| Pind | 20 km² |
| Pämez' | Sergei Bondarenko (reduku 2008—) |
| Telefonkod | +7−34 388-xx-xxx |
| Avtokod | 66, 96, 196 |
| Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Uz' Läl' (ven.: Но́вая Ля́ля) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Uden Lälin ümbrikon (edel 2025. vot lidnümbrikon, edel 2006. vot — rajonan) administrativine keskuz, mülüb sihe.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1903 kuti Uz' Läl' -žilo (Vanh Läl'-žilo-ki om olmas), nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1928 oli rajonan keskuseks. Žilo sai lidnan statusad vl 1938. Toižen mail'man sodan aigan patrontegim radoi lidnas.
Uz' Läl' šingotase Uden Lälin cellülozbumagaižel kombinatal[1], mugažo mecižandusen edheotand i leibänkombinat ratas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase ümbrikon päivnouzmas, Läl'-jogen keskjoksmusen muugotil randoil (ven.: Ля́ля 242 km pitte, Sos'v-jogen oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Läl' -raudtestancii om «Alatagil — Serov»-keskustal, sijadase lidnan keskuses. Kaik viž avtotesildad om saudud Läl'-joges päliči. Matkad Jekaterinburghasai om 246 km suvhe orhal, 290 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Verhoturje kaks'kümne viž kilometrad suvipäivnouzmha orhal vai raudtel, 41 km avtol.
Klimat om ven kontinentaline vilu. Voden keskmäine lämuz om +0,6 C°, kezakun-elokun +15,0..+18,1 C°, tal'vkun-uhokun −16,3..−18,0 C°. Ekstremumad oma −52,3 C° (tal'vku) i +38,4 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −5,0 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +4,2 C° (uhoku). Voib panda halad kezaaigan miččel taht kul (heinkun minimum om −2,1 C°). Paneb sadegid 522 mm vodes, enamba heinkus (96 mm) i elokus (73 mm), vähemba tal'vkus-keväz'kus (17..26 mm kus).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 734 ristitud, ümbrikon viž ühesandest, vn 2021 — 10 684 ristitud. Kaik 11 947 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16..18 tuhad eläjad vll 1959−1979 (18 000 rist. vl 1967).
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 93,8 %, totarlaižed — 2,3 %, saksalaižed — 1,0 %, toižed rahvahad — 2,9 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[2] oma saudud i avaitud Udes Läliš: Sündun Eläbzdusen (puine, saudihe vll 2001−2006) i Venäman uziden moknikoiden da hengenavaidamižen kundlijoiden (om letud türman territorijal vll 2015−2016). Islaman pühäpert' om avaitud lidnas vl 2019.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičeme nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 2, 4..6, 9..11), koume keskškolad (nomer 1, 2, 4), lapsiden sädamižen Raduga-pert' («jumalanbembel'»), čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton sportškol.
Serovan politehnižen tehnikuman filial om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Uz' Läl' Vikiaitas |
| Sverdlovskan agjan lidnad | ||
| Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||
